käsitsi). Olenevalt allikatest võib välja lugeda perekonna tähtsust ühiskonnas. Osalt võib näha, et spartalased ei olnud vaid riigi käske täitvad sõdurid, vaid ka armastavad emad ja isad, kes hoolisid oma laste käekäigust ja tundsid uhkust oma poegade üle. Teiselt poolt on mainitud, et Sparta perekond oli killustunud, kuna mehed-naised elasid oma elusid eraldi (omad kohustused). Samuti ei olevat tohtinud kiindumussuhteid avalikult näidata isegi abikaasade vahel. Kokkuvõtvalt võib öelda, et spartalaste kasvatuses on palju toorust ja karmust, aga arvan, et selleaegsed olude ja traditsioonide najal tegutsesid spartalased õigesti. Tänu professionaalsele sõdurkonnale oli paarisaja aasta jooksul Sparta maavägi võitmatu. Koostöös teiste linnriikidege suudeti ära hoida ka pärslaste sissetung. Juba mainitud lakooniline kõneviis (täpne, asjakohane, napisõnaline) andis spartalastele
See tähendab, et laps peab end tubliks ja on enamasti veendunud oma edukas toimetulekus. See omakorda innustab teda uutes olukordades uusi käitumismudeleid katsetama ja oma võimeid näitama. Kindel kaitstusetunne (mind ei jäeta hätta, minust hoolitakse, minu signaalidele reageeritakse) on aluseks oma väärtuse tajumisele, mis on tähtsaks eelduseks lapse tunnetuslikule arengule. Kaitstusetunde puudumisel võib halveneda lapse võime moodustada vastastikuseid kiindumussuhteid. ( J.Maddison. 2009 ) Kui lapse vajadustele ei vastata või kui vastamine on ebajärjekindel, ei kujune lapsel kogemust positiivsest vastasmõjust. Need lapsed, kelle varane lapsepõlv rajaneb turvalisel kiindumussuhtel, on edaspidi vähem kartlikud ja vähem vaenulikud omasuguste suhtes. Kartlikel lastel ( neil, kes on pidanud oma elus kogema, et maailma ei saa usaldada, et iial ei või kindel olla, kas nende hädasignaalile reageeritakse) on üldjuhul madal enesehinnang. ( J.Maddison
ajal hirm, et ei õnnestu armastatut ainult endale hoida. Pragmas- Luduse ja Storge kombinatsioon, seda tüüpi armastajad eelistavad kiinduda neisse inimestesse, kellel on ,,õiged"eluvaated, töö ja sissetulek. Armastus ja kiindumus Asudes suhteid looma, toetume eelnevatest suhetest saadud kogemustele ja nende suhete tõlgendusele. Kõige sagedamini on esimeseks kogemuseks olnud suhe oma vanematega. Teiseks mõjutab kiindumussuhteid meie enesekäsitus ja arusaam teistest inimestest, see võib olla positiivne ja negatiivne. Kolmandaks olenevad kiindumusmudelid mitmesugustest kiindumusega seotud eesmärkidest ja motiividest. K. Bartholomew kirjeldab nelja kiindumusmudelit: Turvaline kiindumus- arvamus endast ja teistest positiivne, inimesed hindavad ennast, nad tunnevad end ka üksiolles turvaliselt. Takerduv kiindumus- arvamus teistest positiivne, endast aga negatiivne.