Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab, et laps käitub viisil, mis kindlustab kontakti ja läheduse hooldajaga. Kui laps tunneb ohtu, siis annab ta hooldajale signaali – selleks võib olla nutmine, naeratamine, liikumine vms. Hooldaja vastab sellele instinktiivselt. 2. Laps peab saama kiindumusobjektilt pidevat hoolitsust vähemalt esimesel kahel eluaastal. Olemas on kriitiline periood emaliku hoolitsuse saamiseks. Enamiku laste puhul on see vähemalt 12 kuud, kuid hoolitsuse pikkus võiks olla 2,5–3 aastat. Kui kiindumussuhe katkeb või saab häiritud esimese kahe aasta jooksul, siis kannatab laps pöördumatute pikaajaliste tagajärgede all. Selline risk võib kesta isegi viieaastaseks saamiseni.
Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab, et laps käitub viisil, mis kindlustab kontakti ja läheduse hooldajaga. Kui laps tunneb ohtu, siis annab ta hooldajale signaali – selleks võib olla nutmine, naeratamine, liikumine vms. Hooldaja vastab sellele instinktiivselt. Laps peab saama kiindumusobjektilt pidevat hoolitsust vähemalt esimesel kahel eluaastal Bowlby (1951) väitis, et on olemas kriitiline periood emaliku hoolitsuse saamiseks. Enamiku laste puhul on see vähemalt 12 kuud, kuid hoolitsuse pikkus võiks olla 2,5–3 aastat. Kui kiindumussuhe katkeb või saab häiritud esimese kahe aasta jooksul, siis kannatab laps pöördumatute pikaajaliste tagajärgede all. Selline risk võib kesta isegi viieaastaseks saamiseni.
ootamatud. See on kõige tõhusam, näiteks kõik mängurlus on selle peale üles ehitatud. 2. Rida 1) Mille poolest erineb Gilligani ja Kohlbergi moraalse arengu käsitlus? (1. rea kümnes küs.) 2) Mis teooriaga seostad Bowlby nime? - Kiindumusteooria: 1) Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühesse kindlasse kiindumusobjekti; 2) Laps peab oma kiindumusobjektilt saama pidevat hoolitsust vähemalt 1-3 esimese eluaasta jooksul; 3) Emalikul deprivatsioonil võivad olla pikaajalised tagajärjed lapse arengule (n: madalam intelligentsus, õigusrikkumised alaealisena, kõrgenenud agressiivsus, depressioon, psühhopaatia); 4) Lapse kiindumussuhe esmase hooldajaga viib lapse hoiakute ja ootuste kujunemisele (sisemine töömudel), mille baasil kujuneb lapse enesehinnang, enesetõhususe tunne, suhtlemisoskused.
annaabi.ee 
