Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kiimann" - 3 õppematerjali

Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja
18
pdf

Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja

*22 17 A. Alvin. Advokaadi kutse-eetika õigusteoreetilised alused. Magistritöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, avaliku õiguse instituut 2010, lk 7. 18 Samas, lk 26. 19 K. Merusk. Avalikõiguslik isik kehtivas õiguskorras. – Juridica 1994/4, lk 86. 20 K. Merusk. Avalik-õiguslik juriidiline isik avaliku halduse organisatsioonis. – Juridica 1996/4, lk 174. 21 G. Breban. Francuzkoe administrativnoe pravo. Moskva 1988, lk 62–68; A.-T. Kiimann. Õiguskord. Tartu 1939, lk 62. Vii- datud K. Merusk (viide 20), lk 174 kaudu. 22 Vt ka A. Alvin (viide 17), lk 18. 490 JURIDICA VII/2011 Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja Kristel Voltenberg

Õigus → Ev õiguskaitsesüsteem
22 allalaadimist
Riik ja Õigus täiskonspekt
41
doc

Riik ja Õigus täiskonspekt

Positivistid lõid kaasaegse avaliku õiguse mõistete süsteemi põhialused. Õigusrealistide teooriad eitavad positiivse õiguse vahetut seost õigusnormi ja õigusaktiga. Õigusrealism idealiseerib objektiivse õiguse õiglast kodaldamist kui õiglase käitumise akti. Oluline pole õigusnorm, vaid just õiguse rakendamine kui tegevus. Nad eitavad kaasust. Normatiivsed teooriad Silmapaistvaim esindaja ja koolkonna rajaja Hans Kelsen, Eestis tuntuim Artur-Tõeleid Kiimann. Normativistid on nn puhta õiguse ideoloogid. Õigus tekib vaid iseenesest, ei ole mõjutatud mingitest sotsiaalsetest faktoritest ega poliitilistest seisukohtadest. Kõige aluseks on ALUSNORM - moraalse autoriteedi absoluutne allikas. Alusnorm (baasnorm) - õigusnormide ning -aktide hierarhilise ja seejuures rangelt subordineeritud süsteemi tipp ehk kõikide positiivse õiguse süsteemide vundament (A- norm). A-norm realiseerub, kui Põhiseadus kui A1 norm (tuleneb A-st) V

Õigus → Õiguse entsüklopeedia
588 allalaadimist
Õiguse entsüklopeedia
45
docx

Õiguse entsüklopeedia

Õigusrealism idealiseerib objektiivse õiguse õiglast kohaldamist kui õiglase käitumise akti. Oluline pole õigusnorm, vaid just õiguse rakendamine kui tegevus. Õigusrealistid eitavad kaasust. 14. Normativistide teooriad. Normativistide teoreetiline koolkond ja teooriad on tugevaima põhjenduse ja range loogilise süsteemsusega. Selle koolkonna rajaja ja silmapaistvaim esindaja on Hans Kelsen, Eestis aga omaaegne Tartu Ülikooli professor Artur- Tõeleid Kiimann. Normativistid on nn puhta õiguse ideoloogid. Nende arvates tekib õigus vaid iseendast, ei ole mõjutatud mingitest sotsiaalsetest faktoritest ega poliitilistest seisukohtadest. Kõige aluseks on nn alusvorm ehk moraalse autoriteedi absoluutne allikas, veel ka õiglase õiguse idee. Seega alusnorm on õigusnormide ning ­aktide hierarhilise ja seejuures rangelt subordineeritud süsteemi tipp ehk kõikide positiivse õiguse süsteemide vundament (seda võib nimetada A-normiks).

Õigus → Õigus
380 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun