Osadel kaladel (tuurlastel) on nahas mitte soomused vaid luuplaadid. Suured luuplaadid paiknevad piki keha ridadena neid nimetatakse kilbisteks. Väikeseid kehas asuvaid luuplaate nimetatakse naastudeks. Luuplaate esinev ka ogalikel ja sägadel. Soomuseid on erinevaid tüüpe: · Haidel on plakoidsoomused (nahahambad); · Primitiivsetel kaladel ganoid ja kosmoidsoomused; · Luukaladel tekvad nahast eri tüüpi soomused: tsükloid- ja ktenoidsoomused ning kiilusoomused, neid kõiki nimetatakse elasmoidsoomusteks (tekkinud nahast). Luukalade soomused paiknevad ridadena nii piki keha kui ülalt alla. Küljejooneelundi jaoks on paljudel kaladel soomustes augud seetõttu tekib piki kala külge kulgev auguga soomuste rida. Soomusvalem. · Minimaalne küljejoone soomuste arv; · Murrujoone peal soomuste ridade arv ülalpool küljejoont; · Murrujoone all soomuste ridade arv all pool küljejoont; · Maksimaalne soomuste arv küljejoones.
Väikseid nahas asuvaid luuplaate nimetatakse naastudeks. Ka kilbiste arv ja kuju ning naastude kuju on süstemaatilisteks tunnusteks. Luuplaate esineb ka näiteks ogalikel ja sägadel. Soomuseid on erinevat tüüpi .Haidel on plakoidsoomused (nahahambad).Primitiivsetel kaladel ganoid ja kosmoidsoomused.Luukaladel on elasmoidsoomused, mis tekivad nahast ja on eri tüüpi:Tsükloid- ja ktenoidsoomused ümarad või sakilise servaga.Mõnel kalal on kiilusoomused (kilu eristamine räimest).Luukalade soomused paiknevad ridadena nii piki keha kui ülalt alla. 12 Küljejooneelundi jaoks on paljudel kaladel soomustes augud seetõttu tekib piki kala külge kulgev auguga soomuste rida. Neid soomuseid on kõige kergem loendada ja küljejoone soomuste arv on üks tähtsaid meristilisi tunnuseid näitab sisuliselt kala soomuste suurust
x. luuplaate nimetatakse naastudeks. Luuplaate esinev ka ogalikel ja sägadel. y. Soomuseid on erinevaid tüüpe: 9 KALAKASVATUSE ERIALA · Haidel on plakoidsoomused (nahahambad); · Primitiivsetel kaladel ganoid ja z. kosmoidsoomused; · Luukaladel tekvad nahast eri tüüpi soomused: aa. tsükloid- ja ktenoidsoomused ning bb. kiilusoomused, neid kõiki nimetatakse cc. elasmoidsoomusteks (tekkinud nahast). dd. Luukalade soomused paiknevad ridadena nii piki keha ee. kui ülalt alla. Küljejooneelundi jaoks on paljudel kaladel ff. soomustes augud seetõttu tekib piki kala külge gg. kulgev auguga soomuste rida. 31. Kalade ringe- ja hingamiselundkond. a. Vereringe. Kala süda koosneb kojast, vatsaksest ja arterioossibulast. b. Veresooned:
annaabi.ee 
