üldise navigatsiooni ala e. laevatee (v.k. ) valikul. LOA või LOA maksimaalne või üldpikkus. Horisontaalne maksimaalne vahemaa vööri kõige kaugema punkti ja ahtri taha ulatuva punkti vahel. B maksimaalne laius. Horisontaalne maksimaalne vahemaa vertikaalsete parda puutujate vahel miidlis. TKA või TKF maksimaalne süvis kiilult (kas ahtris või vööris). Laeva kiilu veealuse madalaima punkti vertikaalne kaugus veepinnani. Peale maksimaalsete mõõtmete on veel olulised: LPP või LBP laeva pikkus loodsirgete (AP ja FP) vahel. Ahtri roolitelje ja vööri veetasandi puutepunkti vahel. AP ahtri loodsirge ja FP vööri loodsirge. D laeva parda kõrgus kiilult ülemise tekini.
Trümmi täituvuse tegur µ = 0,6. Topeltpõhja kõrgus a = 1,5m. Laeva andmed enne avariid: Mass veeväljasurve = 19 200t Süvis miidlis Tm = 8,20m Veeliinitasandi pindala Awp = 2 850m2 Algmetatsentri kõrgus GM0 = 0,5m Arvutada püstuvuse muutus avariist. Lahendus: 1. Avarii vee maht trümmis = µ lt bt tv = 0,630220,8 = 317m3; tv 0,8 2. Avarii vee raskuskese kiilult ( KG ) t = a + = 1,5 + = 1,9m ; 2 2 317 3. Laeva süvise kasv T = = = 0,11m ; AWP 2850 4. Avarii vee vabapinna põiki keskinertsimoment lt bt3 30 22 3 J xa = µ = 0,6 = 15970m 4 ;
Nr 7 ,,Minimaalsest vanusest merel töötamisel" (ratifitseeritud 1922) Nr 22 ,,Meremeeste töölepingutest" (1929) Nr 23 ,,Meremeeste repatrieerimisest" (1928) Nr 53 ,,Kaubalaevade juhtkonna kvalifikatsiooni-tunnistustest"(1938) Nr 87 ,,Ühinemisõigusest ja organiseerumisõiguse kaitsest"(1994) Nr 98 ,,Organiseerumisõigusest ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitsest" (1994). Mõõdukiri Loa-maksimaalne ehk üldpikkus.B-maksimaalne laius.Tka-maksimaalne süvis ahtri kiilult.(Tkf- vööri).Lpp või LBP-laeva pikkus loodsirgete(ahtri loodsirge AP ja vööri loodsirge FP). D-laeva parda kõrgus kiilust ülemise tekini.f-vabaparda kõrgus ülemise tekini(määrab klassifikatsiooniühing).Tkm-süvis kiilult miidlis Tkm=0,5(Tka+Tkf).ttrimm( different)t=Tkf-Tka. AP-ahtri loodsirge.FP-vööri loodsirge.BL-baasliin.Q-Kreeninurk. Vabapardamärgistus Vabaparras (f)- parda kõrgus, mis on mõõdetud vertikaalselt laeva keskkaare kohalt
1 alla lisa ... jutt Selle näite lahendit sobib kasutada kõigi ristkülikukujuliste veeliinitasanditega ujuvvahendite püstuvuse arvutamiseks. Samuti järeldub siit , et kui lihtri rist kaared on kogu pikkuses konstantsed, siis lihtri pikkus ei mõjuta põikpüstuvust. Näide 5.2 praamil, mille kaared on konstantsed võrdhaarsed kolmnurgad on teki laius B= 17,3kraadi m ja parda kõrgus D= 10m arvutada süvis , millest alates laev muutub ebapüsivaks , kui praami raskuskeskme aplikaat kiilult KG = 5,5 m ( joonis vihikus koos valemitega ) Praami püstuvus muutub ebastabiilseks , kui raskuskese G ja metatsenter M ühtivad .. Seega .. Jälle vihikus l2heb edasi KM=KG=5.5m.. . . Süvise vähenedes alates T = 4,236 m muutub praam ebastabiilseks. 5.2 Metatsentri epüür Kui laeva ujuvuskeskme aplikaat ja metatsentri raadius sõltuvad vaid süvisest , siis tavelarvutuse põhjal koostatud epüürilt võib määrata mistahes KM väärtuse. Näide 5.3
Lasti hulka arvestatakse veetva lasti, laeva tarvete, kütuse-, vee- ja toiduvarude, laevapere liikmete ning reisijate kaal. On kaubalaeva tähtsaim ekspluatatsioonu karakteristik. 12. Laeva lineaarmõõtmed, põhitasandid, kiirus Laeva lineaarmõõtmed · LOA või LOA maksimaalne ehk üldpikkus. Length overall · B maksimaalne laius. Breadth (beam) · TKA või TKF maksimaalne süvis kiilult (kas ahtris või vööris). · LPP või LBP laeva pikkus loodsirgete vahel (ahtri loodsirge AP ja vööri loodsirge FP) (konstruktiivse veeliini tasandi ja rooli pöörlemistelje ning vöörtäävi sisemise serva vahel); Length between perpendiculars (after / fore perpendicular) · D laeva parda kõrgus kiilult peateki alumise servani; Depth · f vabaparda kõrgus ülemise tekini f=D-T ( fmin määrab klassifik ühing); · TKM süvis kiilult miidlis e
annaabi.ee 
