teel olema kindlustatud vajalik sügavusvaru (under keel clearance)-UKC ja sellest tuleneb kaugus, millega ohust mööduda. Laev süvisega 3-6 meetrit sõidab 10m samasügavusjoonest sügavamal. Laev süvisega üle 10m peab kindlustama, et oleks olemas vajalik sügavusvaru (UKC). Sõltumata UKC olemasolust peab laeval, millel on navigatsioonioht paremas poordis, olema küllaldaselt vaba ruumi, mis lubaks laevade lahkuminekuks muuta kurssi paremale. Kiilualune sügavusvaru Konkreetses olukorras võib tekkida vajadus sõita vähese kiilualuse sügavus varuga aladel. On tähtis, et vähendatud kiilualune sügavus oleks ettearvestatu ja see ala kaardil ära märgistatud. Juhul kui UKC on alla 10% suurimast süvisest või see on mingi teine protsent, mis on kindlaks määratud reisi planeerimise staadiumis, on tähtis, et vahitüürimees teaks seda, et on vajalik vähendada laeva kiirust, et
teel olema kindlustatud vajalik sügavusvaru (under keel clearance)-UKC ja sellest tuleneb kaugus, millega ohust mööduda. Laev süvisega 3-6 meetrit sõidab 10m samasügavusjoonest sügavamal. Laev süvisega üle 10m peab kindlustama, et oleks olemas vajalik sügavusvaru (UKC). Sõltumata UKC olemasolust peab laeval, millel on navigatsioonioht paremas poordis, olema küllaldaselt vaba ruumi, mis lubaks laevade lahkuminekuks muuta kurssi paremale. Kiilualune sügavusvaru Konkreetses olukorras võib tekkida vajadus sõita vähese kiilualuse sügavus varuga aladel. On tähtis, et vähendatud kiilualune sügavus oleks ettearvestatu ja see ala kaardil ära märgistatud. Juhul kui UKC on alla 10% suurimast süvisest või see on mingi teine protsent, mis on kindlaks määratud reisi planeerimise staadiumis, on tähtis, et vahitüürimees teaks seda, et on vajalik vähendada laeva kiirust, et
kutsub teise laeva olemasolu parajas läheduses esile muutused hüdro-dünaamilises rõhus, sest sel laeval on olemas oma rõhuväli. Mida ligemal on teine laev, seda tuntavam on mõju. See nähtus on tuntud kui hüdrodünaamiline interaktsioon, mis muutes hüdrodünaami-liste rõhkude tasakaalu, mõjutab laevakeret kutsudes esile üldise interaktsioonijõu ja pöörava momendi. Selle tagajärjel võib laev saad üheaegselt nii külg- kui pöörava liikumise. Madalvesi, kus kiilualune sügavus on väike, aitab sellele nähtusele kaasa. Põhjuseks on asjaolu, et laevale vastu jooksev vesi ei saa takistamatult laeva põhja alt läbi ja "on sunnitud" mööduma piki laeva pardaid. Tagajärjeks on suurem hüdro-dünaamiline rõhk laeva ees ja suurem võimalus interaktsiooninähtuse ilmnemisele. Interaktsiooninähtus oleneb: Kiirusest vee suhtes (mida suurem kiirus, seda tugevamini mõjub interaktsioon).
annaabi.ee 
