mitme templi omad. Kalah, kunagine assüüria linn, mis on praeguseks Nimrud, Iraagis. Asukoht: Tigrise vasakul kaldal. Kalahi linn asustati Salmanassaar esimese ajal 13.sajandil eKr, oli 13.-11. ja 9.-8. sajandil eKr Assüüria valitsejate residents, mille meedlased 612 eKr purustasid. Arheoloogilistel kaevamistel, mis olid alustatud 1845, avastati Assumasirpal teisee palee varemed ja palju kiilkirjatekste. Niineve, vanaaja linn Assüürias, nüüdseks Kujundšik ja Nebi Junus Iraagis. peale Dur-Šarrukini hakkas Sargon teise poeg Sanherib oma kavade järgi uueks pealinnaks kujundama Niinevet, linna, milelle oli määratud saada maailma esimeseks suurlinnaks. Mõnitest aastat hiljem, oli Momobest saanud Assüüria sümbol. Plaanilt meetutas linn väljavenitatud kolmnurka, mille pindalaks oli 728 ha nind kus olevat elanud 170 000 inimest. Linn
imelapseks peab, ettepaneku jätkata tööd Saksamaal tema assistendina. Millest Hugo loobub ning jätkab õpinguid Berliinis. Vana Testamenti õpib ta Berliinis E. Sellini ja A. Bertholeti juures, assürioloogiat B. Meissneri käe all. Veel töötas ta Preisi Riigiraamatukogu idamaiste käsikirjade osakonnas. Sellest ajast pärineb temalt nii kalligraafiliselt ära kirjutatud etioopia ja araabia käsikirju ning kiilkirjatekste kui ka esseid ja teaduslikke artikleid. Ta täiendab end etiopistikas, arabistikas, judaistikas, Vanas Testamendis, sumeroloogias, assürioloogias ja muudel 4 aladel. Selle kõige kõrvalt õpib ta veel indiaani, polüneesia ning ka teisi keeli. 1933. aastal tagasi Eestisse jõudes oli tal enamvähem valmis doktoritöö käsikiri(alustas ta
Kõik need keeled muutusid arusaadavaks 19. saj lõpuks. 20 saj Hattusa linnas Türgis leiti loss. Seal kaevati ka tekste välja. Seal oli jälle võõras keel. Bredrich Hrozny I ms aastatel tõlkis selle kirja (hetiidi keel) mugavdatud kiilkiri indo-euroopa keelele. Kujunes välja sumeroloogia (Sumeri värk 3000 e.m.a ja hetoloogia. Viimane on nüüd raskendatud, kuna palju asju on Iraagis ja seal enam kaevata ei saa. Akkadi muuseum lendas laiali. Kokkuvõteks: Teadlaste käes on palju kiilkirjatekste.Keelt osatakse, aga lugeda ikka keeruline. Nt tahvlid on katkised, enamus on majapidamisarved. Savitahvlid on mööda maad laiali tükkidena. Tekste publitseeritakse ja lapitakse. Tõlked on tõlgenduslikud. Kuigi neid dokumente on palju, on see ainlt 1% sellest, mis kunagi kirjutati. Suuline ühiskond oli tollal ikkagi. Kirjutamine oli erand. Informatsioon on katkendlik ja see on ka ebaühtlane. Mõni periood on väga hästi dokumenteeritud. 1200-1100 e.m.a (Sumeri