vähenema. Sundvõnkumisi põhjustab mõni väline jõud. Kui see jõud mõjub kindla aja tagant tekivad perioodilised sundvõnkumised (lükkan kiigele hoogu iga kord, kui kiik minu juurde jõuab). Kuid sundvõnkumised võivad olla ka mitteperioodilised (tuul kõigutab puud). Isevõnkumised tekivad sellises süsteemis, millesse kuulub energiaallikas, nii et selle energia arvel saab kompenseerida hõõrdumisele kuluvaid energiakadusid (pendelkell; istun ise kiigel ja kiigutan ennast andes hoogu). Võnkuv keha on sooritanud täisvõnke, kui: a) liigub ühest amplituudist teise amplituudi ja tuleb esialgsesse amplituudi tagasi; b) alustades liikumist tasakaaluasendist liigub ühte amplituudi, teise amplituudi ja lõpetab uuesti tasakaaluasendis. Tasakaaluasend on võnkuva keha selline asukoht, kus enne võnkuva hakkamist keha on paigal, sest temale mõjuvad jõud on seal tasakaalus.
suunda vastupidiseks. On olemas : 1) Vabavônkumised tekivad, kui süsteemi kôrvalekallutamisel tasakaaluasendist tekib jôud, mis on suunatud tasakaaluasendi poole ja väline takistus on väike. Vabavônkumised on sumbubad ja perioodilised. (Vaba kiik) 2) Sundvônkumised tekivad mône välise jôu môjul. Kui jôud môjub perioodiliselt, siis on vônkumised perioodilised ja sumbumatud. Kui mitteperioodiline jôud, siis on vônkumised ebakorrapärased. (Kiigutan seistes kiike) 3) Isevônkumised tekivad, kui süsteemis endas on energiaallikas, mis kompenseerib tekkivaid energia kadusid. (Istun kiigel ja kiigun) Matemaatiline pendel on kaalutu ja venimatu niidi otsa riputatud punktmass. a = _ ( g . x ) / l , kus a - kiirendus l - pendli pikkus x - pendli hälve g = 9,8 m/s 2 (Maal) Vedrupendel on mingit jäikust omava vedru otsas punktmass. a = _ ( k . x) / m , kus k - vedru jäikus
(R. Päts, L. Kõlar. Klaveriõpik. Algosa. Lk 26) 28 Õpetajaraamat R. Päts "Emale" Ema, emake, memme, memmeke, luba mina tasakesi oma emme, kalli memme põsele teen pai, pika, pika pai. (K. Kõlar. Laulumängukool. Tallinn: Koolibri 1995. Lk 88) A. Kumpas "Mida mina oskan" 1. Vaata, vaata, emakene hea, mida mina oskan, mida mina tean. 2. Pliks ja plaks ma plaksutan, tips ja taps ma tapsutan, kiiga-kaaga kiigutan, käekesi liigutan. 3. Vaata, vaata, emakene hea, seda mina oskan, seda mina tean. (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 43) A. Kumpas "Olen laululaps" Olen laululaps, vahva laululaps, laulan emale, laulan isale. Olen laululaps, vahva laululaps, minu lauluke meeldib kõigile. Olen tantsulaps, vahva tantsulaps, tantsin emale, tantsin isale. Olen tantsulaps, vahva tantsulaps, minu tantsuke meeldib kõigile. Olen pillimees, vahva pillimees,
annaabi.ee 
