ja värvikama väljenduse poole. Lätel on väga erinevaid laule lihtsatest keerukateni. Läte laulud on rütmiliselt palju mitmekesisemad ja huvitavamad kui senine, rütmi poolest üsna staatiline eesti muusika. Läte on eesti muusikas esimesi, kes on komponeerides kasutanud polüfooniavõtteid. Teosed Kooritööd: ,,Pilvedele", ,,Kus Põhjalahe kohiseb", ,,Ärka üles, isamaa", ,,Malemäng", ,,Külakõrtsis", ,,Kuldrannake". Soololaulud: ,,Primula veris", ,,Kiigelaulu" ja ,,Alpi lille". Orkestriavamäng ,,Kalevala" . Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
klarnetist, saksofonist, Tiit Paulus- kitarrist, Helmut Aniko- flööt, saksofon, vibrafon, Lembit Saarsalu- saksofonist, Tõnu Naissoo- pianist, Toivo Unt- bassist, Peep Ojavere (1943- 1993)- trummar, Aldo Meristo- pianist, Villu Veski- saksofonist, Urmas Lattikas- pianist, Ain Agan- kitarrist, Raivo Tafenau- saksofonist, Taavo Remmel- bassist, Els Himma- laulja, Silvi Vrait- laulja, Reet Kromel- laulja, “Horre Zeigeri orkester”, “Kiigelaulu kuuik ”, “Weekend Guitar Trio” AIN AGAN – EESTI JAZZMUUSIK Ain Agan on sündinud 27. oktoobril 1959, ta on eesti kitarrimängija ja helilooja, Tartu Ülikooli Vlijandi Kultuuriakadeemia kitarriõppejõud, Viljandi Kitarrifestivali asutaja ja kunstiline juht. Ta on välja andnud kolm sooloplaati: “Ramp” (1995), “Ain Agan ja Tallinna Kammerorkester” (2005) “Pictures” (2009) ning duoplaat "A2O" Oleg Pissarenkoga (2010).
Arvo Pilliroog (1946- 1993)- klarnetist, saksofonist Tiit Paulus- kitarrist Helmut Aniko- flööt, saksofon, vibrafon Lembit Saarsalu- saksofonist Tõnu Naissoo- pianist Toivo Unt- bassist Peep Ojavere (1943- 1993)- trummar Aldo Meristo- pianist Villu Veski- saksofonist Urmas Lattikas- pianist Ain Agan- kitarrist Raivo Tafenau- saksofonist Taavo Remmel- bassist Els Himma- laulja Silvi Vrait- laulja Reet Kromel- laulja "Horre Zeigeri orkester" "Kiigelaulu kuuik " "Weekend Guitar Trio" 6 New Orleansi jazzi kujunemine New Orleansi jazz hakkas ilmet võtma 20 sajandi vahetusel. Suuremate puhkpilliorkestrite parimatest mängijatest moodustati väiksemaid ansambleid, millel oli kerge leida esinemisvõimalusi. Need ansamblid olid tegelikult miinimumini vähendatud koosseisuga puhkpilliorkester. Vaskpillidest oli alles ainult kornet ja tromboon, puupillidest klarnet, rütmi
· Alustas näitlejana Tartu Töölisteatris · Sõja ajal ERKA koosseisus · 1944-1976 näitleja ja lavastaja Vanemuises · Lavastas sõnalavastusi ja operette · Õnnestumised psühholoogilise koega näidendite lavastamisel · Paljudes tema lavastustes peaosades Tooming ja Hermaküla Kaidu lavastusi: · Kõrveri ,,Ainult unistus" 1955 (seal on pärit H. Peebu tuntud laul) · Tsehhovi ,,Kajakas" 1959 · ,,Gibsoni ,,Kaks kiigelaulu" 1963 · Rainise ,,Joosep ja tema vennad" 1966 · Kangro ,,Imelugu" 1974 · Jakobsoni ,,Elu tsitadellis" 1976 Jne Repertuaaripoliitika · Riiklikud-parteilised suunised (kohustuslikud tähtpäevalavastused). Olid olemas täpsed juhised, kuidas tähistada mingeid tähtpäevi · Riiklikud normid (eesti klassika, maailmaklassika, vene klassika, vennasrahvaste dramaturgia) protsentidega ära määratud tegelikult.