mis satuvad vereringesse. Kui maks ei suuda neid piisavalt utiliseerida (ümber töödelda), siis tekib ketoos ehk ketokehade esinemine veres. Edasi läheb peenestatud sööt kiidekasse. Kiideka seinad koosnevad tugevatest lihaselistest lehtedest, mille vahel pressitakse söödamassist osa veest välja, osa sellest imendub läbi kiideka seina verre, enamik veest aga liigub koos peenestatud söödamassiga edasi pärismakku ehk libedikku. Jämedamad söödaosad peetuvad kiidekalehtede vahel, kus neid täiendavalt peenendatakse. Mäletsejate eesmagudest läheb sööt edasi libedikku e pärismakku. Libedikust läheb pooleldi seedunud söödamass, mida nimetatakse küümuseks, edasi peensoolde, mis on seedekanali kõige pikem osa. Peensoolele järgneb jämesool.
Allaneelatuna jõuab sööt eesmakku, mis koosneb vatsast, võrkmikust ja kiidekast. Esmalt satub süljega segunenud sööt vatsa. Vatsas toimub sööda esialgne ümbertöötamine ensüümide toimel. Vatsasisu jaguneb kaheks põhifraktsiooniks. Alaossa jääb vatsavedelik, selle pinnal ujub kergem tahke sööt. Mälutud söödamass suunatakse kiidekasse. Kiidekas sööt peenestatakse täiendavalt kiidekalehtede vastastikuse hõõrdumisega. Samuti toimub selles teatava osa lenduvate rasvhapete imendumine. Kiidekast liigub söödamass libedikku, kus algab pärisseede. 25. Veiste söötade liigitamise põhimõtted Üldisemalt jaotatakse söödad rühmadesse toitefaktorite kontsentratsiooni ja kiudaine sisalduse järgi. Söötade põhirühmad: 1) koresöödad, 2) jõusöödad; 3) mahlakad söödad. Koresöödad: koosnevad taimede vegetatiivosadest
· Võrkmiku sisepind on kaetud kärgja limaskestaga. · Kiidekas aga paiknevad tihedalt üksteise kõrval olevad lehtjad moodustised ehk kiidekalehed. Vatsa sisemus on kaetud hattudega, mis on eriti suured vatsa alumises osas. · Nende limaskesta hattude kaudu toimub lenduvate rasvhapete imendumine. · Võrkmiku ja vatsa lihased tekitavad kontraktsioone, mille toimel sööt seguneb ja peenestub. · Samuti peenestatakse sööta enne libedikku jõudmist kiidekalehtede abil. · Eesmaole järgneb pärismagu ehk libedik. · Eesmao osades seedenäärmed puuduvad ning nende sisepind on osaliselt kaetud sarvkestaga. · Libedik on sarnane teiste imetajate maoga, mis eritab seedimiseks vajalikku soolhapet ja ensüüme. · Libediku pH on tugevalt happeline, vatsal aga neutraalne või nõrgalt happeline · Veise liitmagu: 1-kiidekas, 2- võrkmik, 3-vats, 4-libedik · Vats moodustab lehmal ~80%, · võrkmik ~5%, · kiidekas ~ 7-8%
annaabi.ee 
