naine, kala. 5.Kes olid raamatupeategelased? V:Vanamees ja ta hea sõber poiss. 6.Too välja peategelaste probleemid ja nende lahenused. V:Vanamehe probleemideks olid: vaesus ja see, et ta pole 84 päeva järjest kala saanud. Vaesusega aitas teda poiss. Ta ostis Santiagole õlu ja sardiine. Poisil ei olnudki raskeid probleeme. Ta tahtis Vanamehega koos kalal käia, aga pärast 40 kalata päeva keelas isa selle ära. 7.Keda tahaksid isiklikult kiita? Põhjenda. V:Ma kiidaksin Vanameest, selle eest, et ta suutis 84 päeva järjest merel käia, ilma, et ta saaks kala. Kiidaksin teda ka selle eest, et ta tappis nii palju haisid. 8.Kas ja kuidas selles teoses muutus Vanamehe elu? V:See, et Santiago ja poiss tuttavaks said, muutis Vanamehe elu paremaks. Santiago sai endale sõbra, kes teda toetas ja ta eest hoolitses. Poiss valmistas ja ostis talle süüa. Vanamehel ei olnud kedagi teist peale poisi. Isegi teised kalurid norisid teda. 9
1.Laudo kiidan 1.laudem kiidaksin Lauda ! kiidan 2.laudas 2.laudes Laudati ! kiitke 3.laudat 3.laudet 1.laudamus 1.laudemus 2.laudatis 2.laudetis 3.laudant 3.laudent 1.laudabam 1.laudarem -ba 2.laudares kiidaksin 2.laudabas 3.laudaret kiitsin (ebareaalne) - 3.laudabat 1.laudarimus 1.laudabamus 2.laudaretis 2.laudabatis 3.laudarent 3.laudabant 1.laudabo Laudato ! kiida! 2.laudabis kiidan Laudato! Kiitku! 3
Seda seetõttu, et tegelaskujud suutsid end läbi raske konteksti arusaadavaks teha. Etendus ei mõjunud otseselt draamana, kuna seda oli vürtsitatud mõnusate ütlemistega. O.T.M.A see on lühend Nikolai II tütarde eesnimede esitähtedest. Olga (Karin Tammaru), Tatjana (Piret Laurimaa), Maria (Maria Barabansitsikova) ja Anastassia (Karin Rask). Valvuri osas oli Mikk Rang ja Markovi osas Peeter Tammearu. Kõik näitlejad tegid suurepärast tööd, kuid eriti kiidaksin Peeter Tammearu. Seda sellepärast, et Peeter Tammearu suutis kogu ajaloolise fakti vägagi arusaadavaks teha. See poolhull Markov, kes alustas irvitades ja naerdes, nuttes ja nuuksudes ühtaegu, võtab ennast lõpuks kokku ja jutustab tüdrukute elu viimastest minutitest rahulikult, kaalutlevalt, aga eelkõige sügava austuse ja lugupidamisega. Siiralt ja lihtsalt. (Ene Kallas, Meie Maa, 19. juuni 2012).
ebademokraatlikuse all kannatavad maad, on tõusnud üles ning levitanud sõna vabadusest ning õigustest, mis peaksid olema meile garanteeritud. Seetõttu arvan, et pole olemas rahvamassi, kes varem või hiljem ei tegutseks. Otseloomulikult on mõju ka rahvusvahelistel organisatsioonidel selle propageerimisel, kuid inimestesse on justkui kodeeritud, et enda põhiõiguste ees tohib ning peabki võitlema. Ma arvan, et Jean-Paul Sartre ütluste seas on nii väiteid, mida mina heaks kiidaksin ning ka neid, mida ma ei aksepteeriks. Kuid paratamatu on see, et kõik minu välja toodud väited eksisteerivad me maailmas veel ühel või teisel moel. Ma ei tea, kas seda võib pidada paratamatuseks ja eksistentsialistliku maailmapildi surematuse tõestuseks või on tegu lihtsalt järjekordse ideede kogumiga, mis vajab aega, et end ammendada. Järgneb sellele lihtsalt uus maailmapilt ning uued püüdlused.
Ja kui ma oma asja talle ära seletasin ja sagedasti Peeteri nime nimetasin, siis punastas teine ikka vahetevahel , ja viimati oli näha, et tahtis ära Eestimaale tulla. Ma andsin asja kapralile teada ja näe ! kihlused ja pulmad olid pea käes. Vaat nii, Aadu ! Ja Elsa ja sinu vahel tahan ma asjad ka korda ajada, nii et kõik maailma inimesed ütlevad : « Seda on Aabram Andrejevits teinud ! » AADU. Jah, kui sa seda jõuaksid teha, siis ma kuulutaksin ja kiidaksin inimeste ees : « Seda on tõesti Aabram Andrejevits teinud ! » AABRAM : Küll ma toimetan ! Aga Aadu, sa pead kõik minu teha jätma, muidu ei tule sest midagi välja. Kas lubad seda ? AADU : Ma annan kõik voli sinu kätte. AABRAM : Vaata, vana Madis tuleb ! Kobi nüüd eest ära ! (Aadu ära) 5.etendus MADIS : Tere, tere, vana sõber ! Hea meel sindki veel enne surma näha ! Kuidas sa siis nüüd ometi siia said
annaabi.ee 
