Siis ta vaatas neid ja tal oli pilt täiesti selge mammuti jäänused olid Makedoonia Aleksandri elevandi jäänused. Suurimas asulas on 200-300 inimesi. Prantsusmaal on näiteks jahitud suurel hulgal metshobuseid. Sungir-hilispaleoliitiline asula ja kalmistu Vladimiri lähedal Venemaal Seal on hilispaleoliitiline kalmistu ja asula. See on ala, kus kunagi elas soome-ugrirahvas merjalased. Sealt on leitud ühe mehe ja kahe lapse matus. Sellele mehele on hauda kaasa pandud umbes 5000 mammuti kihvast valmistatud helmest, need on olnud kinnitatud ta riiete külge. Helmeste asendite järgi on võmalik selgeks teha ka tema riietus. Kaks last 10aastasele poisile on kaasa pandud mammuti kihvast valmistatud 242cm pikkune oda, 350 hammasripatsit, 7aastasel tüdrukul 5200 mammutiluust helmest. Mammutiluust helmed ühe helme tegemiseks kulus mitu tundi. Kust said lapsed nii palju helmeid? Tõenäoliselt on juba hilispaleoliitikumis mingid märgid sotsiaalsest
Gravette´i k. - 28 000 22 000 a. Solutre k. - 20 000 16 000 a. - nooleotsad (VIBU esimene masin) Madeleine k. - 18 000 15 000/10 000 a. Kõige vanemad vibud (nooleotsad) 30 000 a tagasi Kostjonki asulad tuhanded mammutiluud...asulad majade sõrestikud ehitatud nendest. Paleoliitikumi lõppjärgust on leitud rikkalikke matuseid: Grotte de Enfans (Itaalia) Sungir (Vene) leiti mammuti kihvast valmistatud helmed umbes 3000 tk. Võis olla kujunenud teatud sorti sotsiaalne staatus. KUNSTITEOSED Paleoliitilised VEENUS-ed tehtud luust. v-o kujutavad ema kultust. Kujud räägivad naiste olulisest kohast tolle aja ,,ühiskonnas". Kui mehed näiteks jahil sittagi ei saand söötsid naised neil juurikatega kõhu täis näiteks. VILLENDORFI veenus HOLE FELSi koobas umbes 35000 a vana naise kuju (üks vanemaid leide); lõvipeaga mees 30 000 a
Neandertallane vs tänapäeva inimene Neandertallane on: • jässakam • jõulisem • pisut suurema ajumahuga • massiivsete jäsemete luudega Moustier’ kultuur 300 000-40 000 a tagasi, seostatud neandertallastega. Nimimuistis: koobas Edela-Prantsusmaal Kildtehnika, peamised tööriistad: nooleotsad ja kõõvitsad Aurignac'i kultuur Dateering: 47 000 – 35 000 a tagasi Nimimuistis: leiukoht Lõuna-Prantsusmaal Iseloomulikud luust ja sarvest nooleotsad Hohle Fels'i Veenus (mammuti-kihvast), leiti 2008 Svaabi-maalt (tänapäeva Lõuna- Saksamaa), dateering: ca 35 000 aastat tagasi Gravetta kultuur Dateering: 32 000 – 22 000 aastat tagasi Levikuala: enamik Lõuna-Euroopat Tüüpese: spetsiifilised nooleotsad, uuritsad Tuntuim esemeliik: nn veenusekujukesed Hilisem vorm – nn epi-Gravetta (Ukrainas ca 18 000 – 10 000 eKr) Hilispaleoliitikumi kultuurid Põhja-Euroopas Hulk ligikaudu samaaegseid kultuure või tehnokomplekse, mida seostatakse Baltimaade esmaasustamisega.
annaabi.ee 
