suured õigused sai 5 aastaks valitav riigipea e riigivanem, kel oli õigus ise seadusi dekreetidega välja anda, Riigikogus vastuvõetud seadustele veto panna, Riigikogu laiali saata. 1932 märtsis III kongress liikumise radikaliseerumine, liitus ka neid, kes polnud üldse sõjas olnud. Valitsuse korraldusega nõuti kõigi tegevsõjaväelaste tagasiastumist juhatustest. Noorte radikaliseerumine siitpeale just Artur Sirk. 1932.a korraldasid meeleavaldusi ja kihutuskoosolekuid. Populaarseks kujunesid vab. sõjalaste päevad. Suurim taoline päev Tapal, kus puhkes lööming vab. sõjalaste ja sotsialistidest võimlemisrühmade vahel. Ajakirjandus hakkab muutuma natside moodi, et Saksamaal ka kähmlused samasugused. Liikumise pooldajaid leidus küll kõigis rahvakihtides, kuid eelkõige oli see linlaste ja noorema põlvkonna liikumine. Palju ka maj. kriisi all kannatanuid seal. Oli kommunismivastane paremäärmuslik liikumine. Viha parlamentaarse demokraatia vastu.
suured õigused sai 5 aastaks valitav riigipea e riigivanem, kel oli õigus ise seadusi dekreetidega välja anda, Riigikogus vastuvõetud seadustele veto panna, Riigikogu laiali saata. 1932 märtsis III kongress – liikumise radikaliseerumine, liitus ka neid, kes polnud üldse sõjas olnud. Valitsuse korraldusega nõuti kõigi tegevsõjaväelaste tagasiastumist juhatustest. Noorte radikaliseerumine siitpeale just – Artur Sirk. 1932.a korraldasid meeleavaldusi ja kihutuskoosolekuid. Populaarseks kujunesid vab. sõjalaste päevad. Suurim taoline päev Tapal, kus puhkes lööming vab. sõjalaste ja sotsialistidest võimlemisrühmade vahel. Ajakirjandus – hakkab muutuma natside moodi, et Saksamaal ka kähmlused samasugused. Liikumise pooldajaid leidus küll kõigis rahvakihtides, kuid eelkõige oli see linlaste ja noorema põlvkonna liikumine. Palju ka maj. kriisi all kannatanuid seal. Oli kommunismivastane paremäärmuslik liikumine. Viha parlamentaarse demokraatia vastu
põhiseaduse projekti: Seadusandlikuks organiks jäi 50 saadikust koosnev Riigikogu, millel on suured õigused ja valiti viieks aastaks riigivanem, kel oli õigus ise seadusi dekreetidega välja anda, Riigikogus vastuvõetud seadustele VETO panna ja riigikogu laiali saata. 3) III kongress- 1932 - Liikumise radikaliseerumine, liitus ka neid, kes polnud üldse sõjas osalenud. Korraldasid meeleavaldusi ja kihutuskoosolekuid. Populaarseks kujunesid vabadussõjalaste päevad. Suurim taoline päev oli Tapal, kus puhkes lööming vapside ja sotsialistidest võimlemisrühmade vahel. Vastasteks kujunesid vanad poliitikud ja erakonnad. "Meie vabadussõjaväelased tõime teile vabaduse ja kaitsesime Eesti riiki aga teie poliitikud viisid Eesti riigi halbasse olukorda." Kõige teravamad suhted olid Vabadussõjaväelaste ja sotsialistide vahel, üksteist kritiseeriti ja määriti
annaabi.ee 
