oleks puhas. Samamoodi ei ole ka linnud, loomad ja taimed seda kõike ära teeninud, tänu floorale meil on veel mida sisse hingata. Mis saab aga siis, kui me ka selle viimase taimeriigi ära saastame oma autodega? Kui olete näinud multikat ,, Volli", siis teate mis saab. Peale selle juhtub väga palju õnnetusi just autoavariidega. Noored kihutavad ja nad ei mõtlegi sellele, et ta võib ju mõne inimese niimoodi ära tappa, või hoopis vigaseks teha. Me mõtleme küll, et kihutame ainult üks kord aga see hetk võib saatuslikuks saada paljudele, mõni laps võib kaotada oma vanemad või vanemad oma lapse. Sa rikud siis iseenda kui ka teiste elud ära. Õeldakse ikka, et kui sina pole inimestele elusid andnud, siis ei tohi sa neid ka ära võtta. Tehased on aga ühed väga saastavad ja halvad, kuid vajalikud asjad. Tapal on üks väga tore leivatehas aga kui uurima hakata mida kõik ta meie õhuga teeb, siis ei ole ta ültse nii meeldiv, kui algul tundub
Tõlla ees meil tormab neli tori täkku, tagumiku alt neil läbi lendab maa. Kabjad löövad meile musta pori näkku, aga tee ei lõpe, otsa sõit ei saa. Hobused on vahus, ragisevad rangid, mustal taeval sähvib ekslev välgujoon. Kihutame nagu põgenevad vangid, kelle kandu limpsab verekoera koon. Selle sõidu lõpust mõelda me ei taha. Otse püsti ees on pimeduse sein. Sellest sõidust ainult mälestus jääb maha ja me surnud ema ette tuntud lein. Tõlla ees meil tormab neli tori täkku,
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu.
juurde jäeti Bazin, kes lahingus pealegi oli rohkem tüliks kui kasuks, ja sõideti edasi lootuses Amiens'is ööbida. «Oh sa kurat küll!» ütles Athos, kui nad jälle edasi ratsutasid, kusjuures neist olid järele jäänud ainult kaks isandat ja Grimaud ning Planchet. «Enam ei lase ma end lolliks teha, ja ma vastutan, et kellelgi ei lähe korda sundida mind suud avama või mõõka tupest tõmbama siit kuni Calais'ni. Vannun ...» «Ei maksa vanduda,» ütles d'Artagnan. «Kihutame parem, kuni hobused jaksavad.» Ja reisijad surusid kannused hobuste külgedesse, nii et need uue jõuga edasi tormasid. Keskööl jõuti Amiens'i ja peatuti «Kuldse Liilia» võõrastemajas. Välimuse järgi näis peremees olevat kõige ausam inimene maapeal, ta tuli võõrastele vastu, küünlajalg ühes ja puuvillane öömüts teises käes. Ta tahtis paigutada reisijad mugavatesse tubadesse, mis õnnetuseks asusid maja eri pooltes. D'Artagnan ja Athos ei
annaabi.ee 
