sambad, jääskeletid e. lumetähekesed (Ø kuni 10 mm) - Tugevate sadude korral agregaadid ühinevad: Ø üle10 cm - Mida soojem õhk, seda suuremad helbed. Eriti suured helbed 0°C juures. - Hooglumi räitsakatena Cb-st Igapäevaselt kõik nimetusega rahe: Teralumi - tüüpiliselt ümarkristallid (tekivad veeauru intensiivsel sublimeerumisel lähtekristallile, kasvab igas suunas), langevad kihtpilvedest, Ø kuni 1 mm; Lumekruubid saavad alguse ümarkristallidest, mis kasvavad ümmargusteks lumise struktuuriga pallikesteks, Ø 2-5 mm; Jääkruubid tekivad lumekruupide kasvamisel, tekib jääkiht peale, Ø 2-5 mm; Rahe äikesepilvedest, tavaliselt suvel pärast lõunat. Tekib kruupide kasvamisel. Rahe tera on kihiline (vaheldumisi jäine ja lumine kiht). Terad erineva suuruse ja kujuga. Rahesadu lühiajaline (paar minutit kuni pool tundi) ja hõlmab väikest maaala;
jääkruubiks enne maapinnale jõudmist. Langevad maapinnale suurte räätsakatena ning sulavad kiiresti. Jäätuv vihm täielikult vedelad sademed, aga vihmapiisad jäätuvad allajahtunud maapinna ja esemetega kokku puutudes moodustades jääkihi. Jäide jääkiht, mis tekib esemetele allajahutanud vihma-, uduvihma- või usupiiskade külmumise tagajärjel. Teralumi kujult ümarad, lamedad või piklikud. Langeb kihtpilvedest või udust, terade läbimõõt ei ole üle 1mm. Värvuselt valged ja läbipaistmatud, tekivad intensiivse veeauru sublimeerumisel lähtekristallil. Lumekruubid sademed, mis kujutavad läbipaistmatu südamega ümmargusi või ebakorrapärase kujuga läbipaistvaid jääterakesi, diameetriga kuni 3mm. Maaga kokkupuutumisel põrkuvad üles. Rahe sademed, mis kujutavad endast väga erineva kuju ja suurusega jäätükke. Kõige sagedamini diameetriga alla 0,5cm.
Nende südamik on läbipaistmatu, edasi vahelduvad läbipaistvad (jäised) ja läbipaistmatud (lumised) kihid. Rahet sajab soojal aastaajal rünksajupilvedest tavaliselt koos hoogvihmaga. Härmatis – on valge lumetaoline sade, mis tekib puude ja põõsaste oksadele, traatidele ja mitmesugustele esemetele. Udu - vedelad sademed, mis langevad väga väikeste piiskadena. Nende langemist ei ole silmaga peaaegu märgata. Uduvihma sajab tavaliselt kihtpilvedest või udust. Lumi sajab pilvedest mitmesuguse kuju ja suurusega lumehelvestena, teradena või lumekruupidena. Sula lumi sajab maha sulava lume näol. Vahel võib sula lume helveste seas eraldada ka üksikuid vihmapiisku. Tekke järgi jagatakse sademed 4 põhitüüpi: Tsüklon sademed (madalrõhu vööndis) - võib klassifitseerida frontaalseteks ja mittefrontaalseteks. Tsüklon (frontaal) sademed tekivad madalrõhu (tsüklon) vööndis, kus on tõusvad õhuvoolud. Õhumass
annaabi.ee 
