(´´Hülgepüük kui kihnlaste traditsiooniline elatusala´´ 6 Hülgepüügi õnnetused Uurisin ka Kaasiku Manni (Melania Alas) käest, kas on Kihnus olnud ka kurvalt lõppenud või napilt pääsenud õnnetusi jutunud. Tema andis mulle ühe ajaloolise ajalehe, kus ühest õnnetusjuhtumist kirjutati. Kihnlane ja karvakala Peale mõne jänesepabula pole saarel pauguväärilist jahilooma. Mereloomad mustu ja vanahall-nende jahist võib kihnlane pikalt rääkida. Nii- ja naamoodi. Annusõ Pärt näiteks selgitanud, et enne hülgejääle minekut peab kaks nädalat lumehanges magama. Muidu on maa hais küljes ning hüljes ei lase ligi. Hülgepüügispetsiifika läks vahel käiku ka tõsisematel juhtudel. Umba Juri kauples Pootsi metsast mõrravaiu, asus aga asus aga maha võtma palgimetsa
Mõisa maad harisid kihnlased (sel ajal umbes 400) teokohustuse korras, mis oli siiski väiksem, kui mandrimõisates. Peale selle tuli püüda mõisale kalu ja küttida hülgeid. Elanikkonna elatisallikaks olidki põlluharimine, kalapüük ja hülgeküttimine. Kultuur ja traditsioonid Tänapäeva Kihnu on omapärane sulam kaasajast ja minevikust. Kõrvuti isaisade aegadest pärit tarkuste, kommete, esemete ja tööriistadega kasutab kihnlane moodsat tehnikat ja hoiab end kursis mujal maailmas toimuvaga. Eraldatus suurest maast on muutnud kihnlase vähenõudlikuks, visaks ja ettevaatlikuks väljastpoolt tuleva vastu. Ta armastab nalja, eksisteerib n.ö. sotsiaalne kontroll, mis avaldub veidi sarkastilistes hinnangutes ühele või teisele elujuhtumusele. Tänapäeva kihnlase elu reguleerivad normid muutuvad koos aja ja inimestega, kuid paljuski järgitakse esivanemate tarkusi
diskursiivne (teadvustatud või teadvustamata) vastamine küsimustele "Kes ma olen?" ja "Kes ma ei ole?" Rääkides Eesti identiteedist ja Euroopast on olulisim kogukondlik tasand, s.t rahvus. Rahvusliku identiteedi konstrueerimise tähtsaimad komponendid on ühine etniline päritolu, keel, territoorium, õiguslik-poliitiline solidaarsus, ühised väärtused ja traditsioonid, ühine kultuur ja sümbolsüsteem. Rahvusest on nii laiemaid (nt eurooplane) kui ka kitsamaid (nt kihnlane, mulk) kogukondliku identiteedi tasandeid. Eestlaseks olemise kõige määravamaks komponendiks on tõenäoliselt eesti keele valdamine. Vähemusrahvuste integreerimine toimub Eestis eelkõige ühise keele kasutamise nõude kaudu just poliitilises ja mingil määral ka majandussfääris. Eesti identiteedi aluseks oleva etnilise identiteedi ja rahvuskultuuri konstrueerimisele pandi alus 19. sajandi teisel poolel. Valgustusideede mõjul hakkasid estofiilid ja esimesed eesti soost
annaabi.ee 
