tihendada. Välitööd a) intervjuud külaelanikega b) paikade ülevaatus c) (arheoloogilised uuringud) Uurija enda järeldused Looduslikest pühapaikadest kõnelevad allikad ja vastavad distsipliinid: 1. Kirjalikud allikad: kroonikad, reisikirjad, kiriku ja kohtute materjalid, mitmesugused 18.-19. Sajandi publikatsioonid jne. 2. Rahvaluule allikad 3. Keelelised allikad: murdetekstid ja kohanimed 4. Arheoloogilised allikad: a) arheoloogilised arhiiviallikad – kihelkonnakirjeldused, aruanded, juhuteated, juhuleiud b) teave pühapaigale pühendatud arheoloogilistelt välitöödelt 5. Kartograafilised allikad: a) ajaloolised kaardid, talukaardid, külakaardid, mõisakaardid, piirikaardid, katastrikaardid, maakonnakaardid b) tänapäevased kaardid 6. Kodu- ja kultuuriloolised ning muud allikad: kihelkonnakirjeldused, koduloolaste käsikirjad ja publikatsioonid, erineva mahu ja sisuga trükised 7. Tänaseni säilinud suuline teave: kohapärimus, teadmised, kogemused,
pinnaseprofiili struktuur võib olla ümber paigutatud jäänuseid savi- või liivatäitest, Reljeefivormid infot võimalik koguda ka vaid mitte ainult loodusest, vaid ka analüüsides aerofotosid, ridakaardistus satelliitidelt Taimkate: poollooduslikud kooslused ja nende jäljed, puistu koosseis, paiknemine maastikust jne. Arheoloogilised allikad arheoloogilised arhiivallikad - kihelkonnakirjeldused, looduses esinevad muististe registreerimine, väljakaevamiste aruanded (igal kaevamisel oma päevik), juhuteated ja leiud (oluline ka eseme kontekst kui sügaval ta on, mis paigutusega ta on, mis teda ümbritseb) välitööd väljakaevamised, inspektsioonid hilisem informatsioon muinas- ja keskaja kohta Kirjalikud allikad kroonikad, reisikirjad, mitmesugused 18.-19 saj publikatsioonid, ajakirjad jne.
• Käis ka ise muistiseid “katsumas” (proovikaevamised) • Populaarne kirjutaja, arheoloogia-alane tähtsaim töö “Muinasaja teadus Eestlaste maalt” (1. 1899, 2. 1898, 3. 1910) – sisuliselt esimene Eesti muististe süstemaatiline register Esimesed Eesti kutselised arheoloogid • Aarne Michaël Tallgren (1885–1945) Tartu Ülikooli esimene arheoloogia-professor (1920–23) Esimene kinnismuististe registree-rimine (kihelkonnakirjeldused) Teos: “Zur Archäologie Eestis” (I – 1922, II – 1925) – sisuliselt Eesti esiajaloo tervikülevaade • Harri Moora (1900–1968) TÜ kolmas arheoloogiaprofessor ja esimene eestlane sel kohal (pro-fessori kt a-st 1930, korraline professor 1938) Hominiidid ehk esimesed inimlased Hominiidide kohta liikide kaupa vt http://humanorigins.si.edu/evidence/human- fossils/species. Internetis on saadaval mitmesugust materjali, kõik ei pruugi olla ühevõrra usaldusväärne
annaabi.ee 
