endiselt mõisniku omandiks. Oma talus edasi elamiseks tuli maad mõisniku käest rentida, seega pidid talupojad edaspidigi teoorjusesse jääma. Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus tegi möödapääsmatuks samasugused muudatused ka Liivimaa kubermangus. 26.märtsil 1819 allkirjastatud seadus Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise kohta kuulutati avalikult välja järgmise aasta alguses Riias, 12.märtsil 1820 tehti sama Saaremaa kihelkonnakirikutes. Ühtlasi said eestlased aastatel 1826-1835 toimunud nimereformi käigus kohustuslikus korras perekonnanimed. Osalt peetakse pärisorjuse kaotamist suhteliselt tähtsusetuks sündmuseks, sest maa jäi endiselt mõisniku omandisse ja pärisorjus asendus teoorjusega. Teisalt aga nähakse selles pöördepunkti Eesti ajaloos. 1809. aasta talurahvaseaduste täiendusega võisid talupojad ka maad osta, müüa ja pärida.
● Keskaja lõpuks oli siiski suuremal osal eestlastest oma maa, õigus kanda relva (kuni 1507.aastani) ning luba kaubelda. Kirikukihelkonnad: ● Uute isandate tulekuga algas ka eestlaste kiiresti ristiusku pööramine; ● Algas kirikute ehitamine; ○ alguses valmistati puidust, hiljem püstitati kivist ehitised; ○ finantseeris maaisand; ○ rajati tavaliselt kihelkonna keskpunkti, vana pühapaiga lähistele; ○ kihelkonnakirikutes oli jumalausulasena ametis preester; ■ suur osa preestrites pärines Saksamaalt. ○ teenistus kirikus toimus ladina keeles- harimatutele eestlastele jäi sisu suuresti arusaamatuks. Linnad: ● Tekkisid saksa kaupmeeste äride huvides; ○ Liivimaale rajati esimesed linnad juba vallutuste ajal (Riia- 1201. aastal). ● Kujunesid muistsetesse kauplemispaikadesse ja teede ristumispunktidesse;
kindralkuberneri Filippo Paulucci järelvaatamisel koostati lõplik redaktsioon, 1816 andis keiser oma allkirja ja Eestimaa kubermangu talupojad vabastati pärisorjusest. Kuramaal 1817, 1819 Liivimaal. Aastaarvud viitavad, millal keiser seaduseteksti kinnitas, tegelik vabastamine toimus pikema aja vältel, Eestimaal 1817 väljakuulutamine, Liivimaal 1820 aasta alguses, väljakuulutamine toimus erakordselt pidulikult. Kõigepealt toimus pidulik väljakuulutamine kubermangu keskuses, seejärel kihelkonnakirikutes. Eesti ajaloo V köites seisab, et esmakordselt talupojad kuulutati õigussuhete subjektiks. Õigussuhete subjekt oli talupoeg olnud juba varem, õigusvõime muutus samaks nagu oli olnud varem teistel seisustel. Talurahva isiklikud õigused ja vabadused muutusid võrdseteks teiste seisustega. Oluline murrang maaomandi suhetes. Kogu maa kuulutati mõisnike omandiks, varem oli olnud talumaa ja mõisamaa, kuigi talumaa ei olnud talupoja oma, oli ta talurahva kasutuses
annaabi.ee 
