tunnetamise suunas. Nad aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja-järg sest madalseisust. Tänu nendele lähendus luteri usk usuga. Ratsionalism 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid nüüd õpetlikuks. Piibel Vana- ja uus testament. 1686. aastal ilmus esimene eestikeelne piibel. Adrianused (isa ja poeg) tõlkisid selle. Külakool - 17. ja 18. sajandil kihelkonnakeskustest eemal, külas, asunud talurahvakooli nimetus ja 19. ja 20. sajandi alguses luteri usu vallakooli rahvapärane nimetus. LõunaEesti keel - kõneldav põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis on ühtlasi läänemeresoome keeltest lõunapoolseim. Lõunaeesti keel pole ühtne, vaid kujutab endast keelte ja murrete rühma, koosnedes neljast piirkondlikust põhivariandist. Need on võru, mulgi, tartu ja setu keel või murre. Põhjaeestikeel rohkem saksapärane, kus on sees W ja C näiteks
Alevik Uue nähtusena 19 sajandil hakkas maaühiskonnas kihelkonnakeskustesse tekkima alevikke (suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale). Enne olid peale kiriku ja pastoraadi seal olnud vaid kõrts ja köstrimaja, Lõuna-Eestis ka kihelkonnakool. Nüüd lisandusid vallavalitsused, keskusesse kolisid käsitöölised ning väikekaupmehed. Raudteede ehitamine tõi kaasa uue raudteejaama-aleviku tüübi, mis tavaliselt oli eraldi või kaugemal vanadest kihelkonnakeskustest. ÄRKAMISAEG (1860-1900) ,,Tattnina" - Rehetoas oli seni põletatud pilakust peergu, vahel ka puust või metallist küünlajalas kodus valmistatud lambarasvast küünlaid. Väikesed klaasita petrooleumi- või õlilambid ehk tattninad, võeti kasutusele 1860 aastail. ,,Eesti Postimees" - 1860. aastate teisel poolel tõusis eesti juhtivaks ajaleheks Jannseni ,,Eesti Postimees". Ajaleht toetas järjekindlalt rahvuslikku eneseteadvust, arvustas
Linnad ja alevid: linnade arvu kasv, alevite teke ja kadumine, uued linnad: Linnu oli Eestis kuni 1920. aastani kümme: Haapsalu, Kuressaare, Paide, Paldiski, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Viljandi ja Võru. Vabadussõja lõppedes lisandusid Narva, Petseri ja Valga. Linnade kõrvale tekkis veel üks linnalise asula tüüp ehk alev. Selle staatuse pälvisid tavapärastest küladest suuremad asulad, mis olid kujunenud raudteesõlmede ja tehaste ümber või kasvanud välja senistest kihelkonnakeskustest. Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 1917. aasta suvel vastuvõetud aleviseaduse alusel said aleviks: Jõhvi, Narva- Jõesuu, Nõmme, Tapa ja Türi. 1919. aastal lisandusid neile Jõgeva, Kilingi-Nõmme ja Otepää, 1920. aastal Antsla, Kunda, Kärdla, Mõisaküla, Põltsamaa ja Võõpsu. Kokku anti Eestis alevi staatus 22 suuremale keskusele. Alevite eluiga ei osutunud kuigi pikaks. 1926. aastal anti linnaõigused alevitele nagu Nõmme, Põltsamaa, Tapa, Tõrva ja Türi. 1934
annaabi.ee 
