töövahendid ja palkama mõisatöölised, tavaliselt aastaks, kes said naturaalpalka, mille tõttu neid nimetati moonakateks. Rendivormi muutumine tähendas muutusi ka külaelus. Talupojal tuli kõikide vahenditega hankida rendimaksmiseks vajalik raha ja see sundis kokkuhoiule kõiges, mille tulemusena peremeeste ja palgaliste vahekorrad muutusid teravamaks ja sotsiaalsed vahed külas endisest suuremaks. Alevik Uue nähtusena 19 sajandil hakkas maaühiskonnas kihelkonnakeskustesse tekkima alevikke (suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale). Enne olid peale kiriku ja pastoraadi seal olnud vaid kõrts ja köstrimaja, Lõuna-Eestis ka kihelkonnakool. Nüüd lisandusid vallavalitsused, keskusesse kolisid käsitöölised ning väikekaupmehed. Raudteede ehitamine tõi kaasa uue raudteejaama-aleviku tüübi, mis tavaliselt oli eraldi või kaugemal vanadest kihelkonnakeskustest. ÄRKAMISAEG (1860-1900)
Katakomb- maa-alune matmispaik.
Kirik- kõigi kristlaste ühendus. (sks Kirche
asustusajaloo uurijatele ja keeleteadlastele. Kirikukirjanduse algus „Eesti keeles kirjapandud proosa ja värsi ajalugu algas ristitähe all. See sai oma alguse muulas-murrakulisest misjonitegevusest meie maal---„ (G.Suits). see polnud kirjandus tänapäeva mõistes, vaid kiriku vajadusi teeniv kirjasõna. Ristiusu levikuga kaasnes pühakodade – kirikute ja kabelite ehitamine. Need rajati enamjaolt endisaegsetesse hiitesse või nende lähedusse, sageli ka kihelkonnakeskustesse. Aja jooksul kirikute tähendus avardus ja neist said kultuurikolded. Kiriku kaudu hakkas levima kirjasõna, esialgu käsikirja, hiljem aga juba trükitud kujul. Kütkestav vaatemäng oli katoliiklik palvus (liturgia), milles osales vaimulikke, laulusoliste ja koor. Pidulike jumalateenistustega tähistati pühakute (Neitsi Maarja, Johannese, Katariina, Martini jt) nimepäevi, seda kõike aga maarahvale arusaamatus ladina keeles. Palvete, laulude ja muude liturgiliste tekstide sisu
annaabi.ee 
