saj teine pool) (mõisate asukohad, hävitatud külade asukohad; kirikud, kirikuaiad); - Vene keisririigi aeg (Põhjasõjast kuni 20. saj alguseni) (piirid talumaa ja mõisamaa vahel; uued krundipiirid, kiviaiad põldude vahel ja servas, karjatänavate ääres; suurtalude elumajad rehest ja laudast eraldi (Lõuna-Eesti); maaparandus, kuivendus; enamik mõisakeskusi, karjamõisad; kirikukülad (kihelkonnakeskused); vene õigeusu kirikud, koolid; vallamajad; raudteed ja raudteeasulad; tööstused ja tööstusasulad (Kärdla); muud alevikud; piirivalvekordonid, sõjaväerajatised); - Iseseisvusaeg (1918-1940) (asunduskülad ja talud endistel mõisamaadel; sooasundused; osalt uuendatud teedevõrk; kuivenduskraavid, õgvendatud jõed, allalastud järved; uued koolimajad, kooliaiad);
piilarid ning tugipiilarid; rikkalikult kaunistatud läänefassaadid; roosaken portaali kohal ja 1-2 torni. [6] 1.1 Türi kirik 1238. aastal loovutas Taani Järvamaa väikemaakonna Alempoisi Saksa ordule. Nähtavasti stimuleeris see ordut aktiivselt pühakodasid püstitama. Ühtlasi olid kirikud tollajal keskaegsetes tingimustes teatud määral kasutusel ka kaitseehitistena. Lühikese ajaga püstitati Järvamaale mitmeid kirikuid, millest kujunesid kihelkonnakeskused. Nende ümbrusse hakkas kujunema ka asustus. Türi Püha Martini kirik (vt joonis 1.1) on vanim ja omapäraseim sakraalehitis Järvamaal, ehitamist alustati arvatavasti 13.saj II poolel. [22] Ehitusmaterjalina on kasutatud tellist pae- ja liivakivi kõrval. Algselt oli plaanitud tornita pikihoone ja nelinurkne kooriosa, mille põhiplaan on ruudukujuline nagu kõikidel Järvamaa kirikutel. Ilmselt oli pikihoone algselt võlvimata. Lamedalt teravkaarsed aknad
1939 tehti põhjalik vallareform. Selle asemel likvideeriti kõik 365 valda ja nende asemele tehti 248 uut, mis olid suuremad ja elujõulisemad. Valla rahva alampiir oli 1500 inimest, v.a paar saart. Linnad ja alevid: linnade arvu kasv, alevite teke ja kadumine, uued linnad. Linnu oli 1920 aastani 10. Vabadussõja lõppedes lisandusid Narva, Petseri ja Valga. Linnade kõrvale tekkisid ka alevid. Need olid tavapärasest suuremad külad raudteesõlmede, tehaste ümber, või endised kihelkonnakeskused. 22 ametlikku alevit oli. Nende eluiga ei olnud kuigi pikk, nende arv hakkas tasapisi taas vähenema. Enamus arenes välja linnaks. Nt Nüme, Põltsamaa, Tapa, Tõrva, Türi. Alevid likvideeriti 1938 seadusega. Ka muud alevid muudeti linnadeks. Linnade arv tõusis 33 peale, püsides nii teise maailmasõja lõpuni Rahvastikuprobleemid: rahvaloendused; elanike arv ja iive, rändesaldo, suremus, sündimuse langus (põhjused, tagajärjed, väljapääsu otsingud);
annaabi.ee 
