tekitab omaette probleeme siis, kui käsitletakse ka regionaalse tasandi omavalitsust. Sellisel juhul võiks kasutada üldistavat terminit ,,territoriaalne omavalitsus", sest olenemata sisust on nii kohalik kui ka regionaalne omavalitsus seotud mingi kindla territooriumiga. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses on sätestatud, et kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. Kuni 1925. aastani olid Eestis luteriusu maakogudused seotud kindla territooriumiga (kihelkonnaga), mistõttu selle ajani oli ka kirikuomavalitsus territoriaalne omavalitsus. Territoriaalse omavalitsuse mõiste kasutamise otstarbekus tuleneb aga just regionaalse omavalitsuse kahesugusest iseloomust. Sajandite jooksul olid Euroopas suured õigused linnadel. Nad olid nagu linnriigid oma õiguste ja vabadustega. Tallinn sai Lübecki õiguse 1248. aastal, hiljem kehtestati see Narvas ja Rakveres. Mõned Lõuna- ja Kesk-Eesti linnad (Tartu, Uus-Pärnu, Haapsalu,
4 Meeste rõivad.......................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 10 Sissejuhatus Olen pärit Viljandimaalt Tarvastu vallast Mustlast. Tarvastu vald kuulub Mulgimaale, seega kirjutangi mulgi rahvarõivaist ja Tarvastu vallast. Tarvastu kihelkond kuulus etnograafiliselt koos Paistu ja Helme kihelkonnaga Lõuna- Viljandimaa Ida-Mulgimaa rühma, mille keskuseks on traditsiooniliselt peetud Tarvastu kihelkonda. Siit ulatus mõju Paistu, osalt Helme ning Viljandi kihelkonnast Päri ja Viiratsi valda. Mulgimaa idaosa oli vastuvõtlikum naaberaladelt laenatavaile nähtustele, Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui Lääne-Mulgi naised. Tarvastus valitsesid erilaadsed punased, mõnede taimeliste sugemetega geomeetrilised kirjad. Nähtavasti peegeldas see pilt tumedate taimmustrite
matusekombestikke, oli olemas selgelt regionaalseid erinevusi, nt Kuramaal ja Ida-Lätis tuleb ka hiliskeskajal ette põletusmatuseid. Tavaliselt kristlikus kontekstis on põletusmatus märk paganlikkusest - iseenesest kristlik doktriin ei keela seda. Poliitilises mõttes Kuramaa ja Latgala olid kristlikud alad. Küll võib selles sisemisjonis näha teatud probleeme, mis on seotud organisatsioonilise küljega - keskaegsed kihelkonnad olid väga suured kui võrrelda tüüpilise keskaegse kihelkonnaga, mis tähendas talupojale seda, et kirikusse minek on päevatee. Suur osa vaimulikkonnast olid sisse tulnud väljas poolt Liivimaad - Liivimaa kirikhärrade sissetulekud olid suhteliselt suured, mis muutis need preestri kohad ka laiemalt atraktiivseks - need, kes need kohad said, ei olnud kohalikku päritolu ja ei osanud kohalikke keeli. Pm kohalikud kirikusinodid tähendas, et tuleb palgata tülk, aga see tähendas väljaminekuid. Teisest küljest
annaabi.ee 
