võrduksid 0ndas reas 0ga. Järgnevalt tuleb ülesanne lahendada nagu tavaline simpleksmeetod, kuni optimaalsuse kriteerium on täidetud ning kunstlikud muutujad on võrdsed 0ga. Kui valitud M korral mõni yi*0, siis a) M pole piisavalt suur või b) kuitahes suure M korral, kitsendused on vastuolulised à lahend puudub. Ülesande võib alati lahendada üldkujul, andmata M-le väärtust. Kui kõik juhtveeru elemendid on 0, siis zmin=-lõpmatus. 12. Simpleksmeetodi teooria (kidunud baas, teoreem baasist, geomeetriline tõlgendus) Kidunud baas: Kui mõni baasi muutuja võrdub 0ga, siis võib sihifuntsiooni väärtus mitte kasvada (mitmel sammul) ja võime jõuda tagasi olnud baasi juurde. Tekib lõpmatu tsükkel, seega lahend puudub. Teoreem baasist: Kui LP ülesandel on tõkestatud optimaalne lahend, siis eksisteerib optimaalne baasilahend. Seda pole vaja tõestada, sest meil on kirjeldatud alati töötav konstruktsioon optimaalse baasilahendi leidmiseks.
ann on regulaarne, s.t. |A| 0. Crameri valemid lahendi avaldamiseks Crameri peajuhul- Tähistame D := |A| ning Di := a11 . . . a1,i-1 a1 a1,i+1 . . . a1n a21 . . . a2,i-1 a2 a2,i+1 . . . a2n ..................... an1 . . . an,i-1 an a1,i+1 . . . ann , iga i Nn. Viimases valemis on determinandi arvutamisel i -s veerg maatriksis A asendatud vabaliikmete veeruga. Crameri valemid: xi =Di/D iga i Nn. |A|=D 0 ,m=n SUUNATUD LÕIKUDE VEKTORRUUM: Kidunud lõik juhtum, kus lõigu algus ja lõpp punkt langevad kokku. Kidunud lõigu korral ei ole lõigu suund üheselt määratud Seotud vektor Lõiku, millel on fikseeritud alguspunkt, s.o. suund, nimetatakse suunatud lõiguks ehk seotud vektoriks. Seotud vektorit alguspunktiga X ja lõpp-punktiga Y tähistame edaspidi abil. Kõigi seotud vektorite hulka tähistame abil. Seotud nullvektor Seotud vektor, mille algus ja lõpp-punkt langevad kokku
Hulktahukas e tahukas on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahkude lõikejooni nimetatakse servadeks, servade lõikepunkte tippudeks. Joonistel kujutatakse tahukaid oma servade ja tippude projektsioonidega. Tuntumad hulktahukad on prisma ja püramiid. Prismaks nimetatakse tahukat, millel on kaks paralleelset tahku e põhja (on teineteise paralleelprojektsioonid) ning millel pole muid tippe peale põhja tippude. Püramiid on tahukas, mille üks põhi on kidunud üheksainsaks punktiks tipuks. 6.1. Tahuka lõikumine tasandiga ja sirgega Tahuka ja tasandi lõikejooneks on hulknurk, mille tippudeks on lõikava tasandi ja tahuka servade lõikepunktid, külgedeks aga lõikava tasandi ja tahkude lõikesirged 6.1.1. Tahuka lõikumine eriasendilise tasandiga Leiame antud hulktahuka ja esiekraani risttasandi lôikejoone. Lõikjoone üheks projektsiooniks tuleb sirglõik, teine projektsioon saadakse sidejoone abil (joon. 38).
„elektron on kui seisev laine kolmes sõltumatus ruumimõõtmes, igaga seotud üks kvantarv: n, l, m. Igale vastab kindel energia ja lainefunktsioon. Orbitaalide energia sõltub peakv.a-st N. (posit täisarvud, võrdub kõikide sõlmpindade arvuga, määrab orbitaali energia R=13,6eV=1311kJ/mol. Mitmeelektronilistes aatomites sõltub orbitaali energia lisaks n-le ka l-st. magnetväljas lisandub sõltuvus m-st. M määrab sõlmpinna orientatsiooni ruumis, vahemikus -1 – 1. Kidunud – ühesuguse energiaga seisund. L-orbitaalkvantarv. On seotud elektroni orbitaalse impulssmomendiga. Arvestab nurgast sõltuvate sõlmpindade arvu. Posit- -1. n-l sõlmpinda peavad olema sfäärilised. Aatomkatte mood ühe ja sama peakv-a n omavad orbitaalid. S-orbitaalide korral on lainefunktsioon alati maksimaalne kohal, kus r=0. Elektroni leidumise tõenäosus, kui korrutada tõen tiheduse vastava ruumiosa suurusega, mis arvutatakse kui sfääri pindala x sfäärilise kihi paksus dr
annaabi.ee 
