· Pea meeles, et kaevud ja veega täidetud vannid või (madalad) tünnid kätkevad uppumisohtu lapsele! Kata need kindla kaanega või ära hoia vannis/tünnis vett kuni laps on väike! · Pea meeles, et (heina) pallide, väetisekottide, palkide ja laudade virnad ning kruusa, liiva ja vilja kuhjad võivad variseda või turniv laps võib nende sisse vajuda! · Pea meeles, et vedelema jäetud katkine klaas, kidaline traat jms. võib last ohtlikult vigastada! · Pea meeles, et loomad on kergesti ehmatatavad ning võivad last ootamatult puksida või hammustada! · Pea meeles, et laps on täiskasvanust tundlikum tolmule ja mürale. Hoia laps eemal tolmu- ja mürarikastest tööpiirkondadest! · Pea meeles lapsi varustada reflektoritega, kui nad on pimedal ajal õues! · Pea meeles, et väikest last ei tohi kunagi jätta ega lubada kraavide, tiikide ja teiste
keskele nagu kummarloomadel). Kombitsaid saab loomiku sisse tõmmata. Pärak on kombitsa- pärja kõrval (sellest sammalloomade sünonüüm Ectoprocta, vastandina kummarloomadele ehk Entoprocta). On erilisi, kaitseotstarbelisi linnuk- ja piugloomikuid. Hingamis-, ringe- ja erituselundeid pole, närvisüsteem on lihtne. Paljudel on väline lubitoes. Munad arenevad kas emaloomiku sees või vabalt; merelistel on planktilisi vastseid. 25. Kõikidel esineb mingis elustaadiumis kidaline kärss. Jõhvussil vastne kärsaga; siilussil pikkade harjastega eesots(kidalise kärsa moodi), vastne sarnane; rüüloomal katavad harjased kogu pead, vastne sarnane, vähem okkaline; kidakärss ees kidaline kärss kinnitumiseks, vastne samasugune; keraskärss eesotsas sissetõmmatav ruljas ogaline kärss. 26. Alamatel ja kõrgematel ussidel on mitmeid ehituslikke erinevusi: kõrgematel ussidel esineb metameeria, vereringe ja teisene kehaõõs ehk tsöloom; alamatel ussidel need puuduvad
Isasel saba harkjas. Vastne kidalise kärsaga. Siilussid: Kehapind jäik ja harjaseline, lülistunud; lihaskond ja närvitängud korduvad lülide kaupa. Lihaste kokkutõmme surub suust välja ja laiali neelu koonilise, pikkade harjastega eesotsa (kidalise kärsa moodi), millele toetudes keha jõnksuga edasi läheb. Lahksoolised. Kidakärssed: Keha sile, epidermis paksu süntsüütiumina, tolle sees lakuunide süsteem ringeelund. Pseudotsööl. Sooltoru puudub, toitu võtab kehapind. Ees kidaline kärss, kinnitumiseks. Ka vastsel selline kärss. Lahksugulised. Kindel rakkude arv kehas. Geneetiliselt keriloomade sugulased. Rüüloomad: Lühikest keret katab neljast kitiinplaadist rüü. Suu peene koonuse tipul; koonuse ümber kaheksa stiletti. Eristunud, sissetõmmatavat pead katavad igas suunas õieli jämedad harjased (skaliidid). Pärak olemas. Lahksoolised. Keraskärssussid: Ruljas kere, eesotsas sissetõmmatav ruljas kärss; tagaotsas võib olla peenem jätke. Kärss sageli ogaline
annaabi.ee 
