Talveks katmine Pealkiri2 1 ROOSID1 Roose viljeldakse ilutaimena ning roosiõli ja vitamiinirohkete viljade saamiseks. Roosi viljad on ravimtööstuse tooraine. Kroonlehtedest saadakse parfümeeria- ja toiduainetetööstusele roosiõli, viljadest ja kroonlehtedest valmistakse ka keedist ja veini. Seemned sisaldavad rasvõli ja E-vitamiini. Roosid on kibuvitsaperekonna kultuuriteisendid ja sordid. Roosi ürgkoduks peetakse Sise- ja Edela-Aasiat, sealt pärineb enamik kibuvitsaliike ja sealt levis roosikultuur Babüloonia ja Assüüria kaudu Palestiinasse, Egiptusesse ja Euroopa antiikkultuuri aladele Vana-Kreekasse ja Rooma. Kreeka keelest pärinevad ka terminid rodoloogia (kr rhodon roos) roositeadus ja rodoloog roositeadlane. Nüüdisaegseid roose hakati aretama 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses, kui Euroopasse toodi Hiinast ja Indiast pärinevad korduvalt õitsevad , rohkeõielised roosiliigid ning aretised. Roosisorte on registreeritud umbes 25000.
See pole kaugeltki kogu võimalik kasu ja muidugi on igal puuviljal, marjal või õiel oma ainuomane toime. Sagedasemad külalised puuviljateedes on: Kibuvits (Rosa vosagiaca, R.majalis, R.canina, R.rugosa jne.) - rahvapäraseid nimetusi: kibuspuu, koidukann, okasroos, orjavits, tahtapuu jne.- heal lapsel on ikka palju nimesid ja kibuvits on tõeline varandus. Selle kuni kahemeetrise põõsa looduslik leviala on lai ja tema täpne algupära on teadmata. Kibuvitsaliike on palju, enim kasutatakse hariliku kibuvitsa, mets-kibuvitsa ja kurdlehise kibuvitsa vilju e. marju. Kibuvits on väga vitamiinirikas: C- vitamiini isegi kuni 5500mg%, lisaks veel B1-, B2-, P, PP- ja K-vitamiin ja karotiin. (Seemnetes leidub E-vitamiini.) Veel leidub neis parkaineid, raua-, mangaani-, fosfori-, magneesiumi-,kaltsiumi- jt.ainete sooli. Kibuvits ravib tosinaid hädasid, nii ihu kui hinge. On
pinnavesi pikemaks ajaks peatuma. Muldadest esinevad väga õhukesed kuni õhukesed gleistunud mullad (Kh'g kuni Kh''g) või ka gleimullad (Gh' kuni Gh''). Mullareaktsioon aluseline, muld kevadel liigniiske, suvel aga võib läbi kuivada. Puistutest valitsevad hõredad, halvasti laasunud männikud, segus kuuske ja üksikuid lehtpuid. Boniteet madal, IV.....Va, puistu tagavara 100.....150 tm/ha. Alusmetsas esineb h. kadakat, h. paakspuud, magesõstart, h. kuslapuud, kibuvitsaliike ja Loode-Harjumaal ka põõsasmaranat. Alustaimestik varieeruv olenevalt veereziimist ja mullakihi tüsedusest. Iseloomulikumaks liigiks on lubikas, mitmed tarnaliigid, lamba- ja punane- aruhein, h. nurmenukk, värv- ja hobumadar, angerpist jt. Samblaid vähe, kasvavad nad eeskätt mikrokõrgendikel: metsakäharik, roossammal, tähtsamblad jt. Kultiveeritakse Mä istutamise teel 7000 tk hektarile. Kasvukohatüüp on väikesepinnaliste lappidena levinud loometsade levimisalal
annaabi.ee 
