Ristiusu olid sunnitud vastu võtma ugalased ja sakalased. Eestlased palusid abi venelastelt ning nende abiga löödigi peagi sakslased Eesti aladelt minema. otsustav lahing toimus aga 1217. aastal 21. septembril Viljandi lähedal, kus Sakala vanema Lembitu juhtimisel üle Eesti kokku tulnud väed jäid pärast väga rasket ja mõlemale poolele suuri kaotusi toomnudlahingut siiski pea 3000-pealisele sakslaste, liivlaste ja latgalite väele alla. Peale seda kõige kibedamat kaotust toimus Eesti aladel veel palju teisigi lahinguid eestlaste eesmärgiga säilitada oma vabadus ja iga vaenlase sihiga vallutada endale tükike sellest maast. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Eesti oli oma vabadusvõitluse kaotanud. Põhjuseid, miks eestlased selles võitluses alla jäid, võime leida palju. Esiteks oli
päikeseloojangu eel kogunevad mere äärde ööbima tuhanded päeval põldudel toitu otsinud sookured. Kogunevate kureparvede kurblike kruuglemiste kuulamine on kahtlemata parim valik sügisese meeleolu tekitamiseks. November Novembris saabub loodusesse vaikelu. Enamik rändlinde on meie aladelt selleks ajaks lahkunud. Talvituma jäänud sulelised peavad aga napi valge aja kasutama toiduotsinguteks. November tähistab kibedamat eluperioodi metssigadele, kellel sel ajal jooksuaeg hakkab. Detsember Jõulukuu on meie looduses pimedaim aastaaeg ning looduses kestab sel ajal tõeline vaikelu.. Suure lume korral on metsloomade elu raske lume alt on keeruline endale toidupoolist leida. Seetõttu võime talvel näha põldudel metskitsekarju, kes püüavad lume alt suupoolist saada. Õnneks kuulutatakse sel ajal ka jahimeeste poolt
aluspõhjaga. Mõnikord tuli peale kuulitõuget kuul maa seest välja kaevata. Laadavainul peeti 4-5 korda aastas laata, vaheajal aga karjatasid linnaelanikud seal lehmi ja hanesid. Võistlusteks tuli iga kord rajad uuesti märkida ja mõõta, sest ükski märkimisviis polnud püsiv. Märgistusvahenditena kasutati lupja, vitsaraagusid, saepuru või väljakaevatud mättatükke. Lehmade "visiitkaartide" koristamiseks pidi labidas alati käepärast olema, vahel ka keset kõige kibedamat võistlust. Aegamööda küpses ja süvenes mõte ehitada Paidesse ajanõuetele vastav staadion. Mõte liikus, selle realiseerimiseks otsiti aastaid viise ja võimalusi neid aga nappis. Linn oli vaene, Eesti valitsus ei olnud veel huvitatud spordi arendamisest. Kohalikud spordientusiastid aga ei jätnud jonni. Otsustati, et staadioni asukohaks saab endise tapamaja tagune, üle jõe asuv kõrgem heinamaa. 1924. aasta kevadel toimusid staadioni rajamisel esimesed talgud. Lõpuks, 15
Ta punastas, seejärel kahvatas ja hakkas nagu süüdlane kapteni ees seistes värisema, kes teda rahuldatud ja hämmastunud naeratusega vaatles. 1 3 9 «Phoebus!» sosistasid noored preilid üllatunult. «See en ju kapteni nimi!» «Teil on hea mälu!» ütles Fleur-de-Lys paigale tardunud mustlannale. Siis aga hakkas ta nuuksuma ja kogeles 240 haledalt, oma nägu käte vahele peites: «Ta on nõid!» Südame põhjas kuulis ta aga palju kibedamat häält: «Ta on su võistleja!» Ta langes minestusse. «Mu tütar, mu tütar!» hüüdis kohkunud ema. «Välja, põrgu mustlane!» Uhe hetkega kahmas Esmeralda saatuslikud tähed kokku, andis Djalile märku ja väljus ühest uksest, kuna teisest viidi välja Fleur-de-Lys. Uksi jäänud, jäi Phoebus hetkeks kõhklema, kumba ust valida. Siis järgnes ta mustlannale. II. PREESTER JA FILOSOOF ON KAKS ISE ASJA
Kuid möödapääsu polnud: siin olid garanteeritud tsekid ja neil oli oma nimiväärtus. Tom paigutati seepärast kõrgemale köhale, kohtuniku ja teiste äravalitute juurde, ja peakorter teatas suurest uudisest. See oli viimase kümne aasta kõige põrutavam üllatus; sensatsioon oli jiii suur, et see tõstis uue kangelase kohtunikuga ühele kõrgusele ja koolil oli ühe ime asemel vahtida kaks. Poisse näris kõiki kadedus, kuid kõige kibedamat piina kannatasid need, kes liiga hilja taipasid, et nad ise olid soodustanud selle vihatud hiilguse saavutamist, müües pileteid Tomile selle varanduse eest, mille ta oli värvimiseesõiguse müügiga kokku kuhjanud. Nad põlastasid iseendid, et olid lasknud end salakavalast rebasest haneks püüda. Autasu anti Tomile kätte nii suure tundeküllusega, nagu inspektor suutis antud olukorras esile manada, kuid õige hoog nagu puudus, sest instinkt ütles vaesele mehele, et siin oli mingisugune
annaabi.ee 
