* iseloomustab otsingujulgus * Tule ikka mu rõõmude juurde 1960 Tln uus laululava (optimism taandub masenduse ees, tekivad hamletlikud probleemid); 1961 Tln Riikliku Konserv 1.lend (Aru, Üksküla, Mikiver) 1962 hakatakse ehitama Mustamäe linnaosa * Lumevalgus ... lumepimedus * koosneb tillukeste korteritega karpmajadest, mille asetus (kibedaim luulekogu, peamine teema on ahistus, 2 peamotiivi on süsteemitu ema ja lumi); Suletakse väikseid maakoole, lapsed koondatakse * Luulet 1960-1967" koolkombinaatidesse. (Valikkogu, mahukas tsükkel uut luulet) 1965 ENSV Riiklik Noorsooteater 1969.a muutus loomingus- tundis, et on kõik ära öelnud
Kord, kui trenn toimus võidusõiduratastega, keerasid poisid juhendaja Start-Sosseel piduriklotsid teistpidi. Treener maandus kraavis. «Kes pidurite keeraja oli, seda ei tea,» lausub Eido , «aga Veerpalu ei läinud ka treenerit hoiatama, et keegi keeras klotsid ära.» Karistuseks pidi poiste seltskond laagri lõpuni tualetti küürima ja pärast öörahu neli 1,5 km pikkust imitatsiooniringi läbima. Ühes oli noor Veerpalu vendade Tasalainide väitel veel ületamatu: ta oli kibedaim käsi mustikaid ja seeni korjama. Suusakarjäär Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MM-i järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat
Kord, kui trenn toimus võidusõiduratastega, keerasid poisid juhendaja Start-Sosseel piduriklotsid teistpidi. Treener maandus kraavis. «Kes [pidurite] keeraja oli, seda ei tea,» lausub Eido Tasalain, «aga Veerpalu ei läinud ka treenerit hoiatama, et keegi keeras klotsid ära.» Karistuseks pidi poiste seltskond laagri lõpuni peldikut küürima ja pärast öörahu neli 1,5 km pikkust imitatsiooniringi läbima. Ühes oli noor Veerpalu vendade Tasalainide väitel veel ületamatu: ta oli kibedaim käsi mustikaid ja seeni korjama. Treener päästis Veerpalu sõjaväest Eeri Tammik, kes võttis Andrus Veerpalu treenimise Johannes Toimilt üle 1990. aastal, hakkas noorele suusamehele ka sponsoreid otsima. Pärast Otepää spordiinternaatkooli lõpetamist profisportlase karjääri alustades oli Veerpalu esiotsa Jõulu suusaklubi stipendiaat see tõi 90 rubla kuus. Peagi sai ta instruktoriks, teenides 200 rubla. Kuid tulemuste paranedes kasvasid oluliselt ka rahalised vajadused.
See põikpäisusevaim niisiis tuligi, et mind lõplikult hukutada. See hinge mõõtmatu igatsus iseennast vaevata – omaenda loomuse kallal vägivalda tarvitada – teha ülekohut üksnes ülekohtu enda pärast – ajendaski mind jätkama ja lõpule viima ülekohut, mida olin teinud ilmsüütule elajale. Ühel hommikul libistasin talle külmavereliselt silmuse kaela ja poosin ta ühe puuoksa külge; poosin ta, pisarad voolamas ja kibedaim kahetsus südames; poosin ta sellepärast, et ma teadsin, et ta mind oli armastanud, ja sellepärast, et ma tundsin, et ta polnud mulle solvumiseks põhjust andnud; poosin ta sellepärast, et ma teadsin, et nii toimides teen pattu, surmapattu, mis niivõrd ohustab mu surematut hinge, et isegi – kui seesugune asi on võimalik – Kõige Armulisema ja Kõige Hirmuäratavama Jumala ääretu arm temani ei ulatu. Ööl, mis järgnes päevale, mil ma tolle ülimalt julma teoga hakkama olin