gTsug-lag-khang), millest sai peamine budistliku hariduse omandamise koht. Samyes tõlgiti esmakordselt tiibeti keelde suur osa budistlikest tekstidest. Samal perioodil ordineeriti ka seitse esimest tiibeti munka. Vastavalt kuningas Trisong Deutsani otsusele järgivad kõik tiibeti mungad kuni tänapäevani Pratimoksha liini. (Oru talu kodulehekülg. 06.01.2017) Tiibeti keel Tiibeti keel on üldnimetus, mida kasutatakse vastastikku arusaadamatute kesktiibeti, khami ja amdo keele murrete kohta, mida ajalooliselt kõneldakse Hiina Rahvavabariigi 5 poliitilise kontrolli all olevatel Tiibeti aladel. Ka klassikalist tiibeti keelt ja tiibeti kirjakeelt nimetatakse sageli lihtsustatult tiibeti keeleks. Hiina Rahvavabariigi poliitilistes piirides kõneleb tiibeti keelt emakeelena umbes 6 miljonit inimest. Üle 100 000 inimese kõneleb tiibeti keelt muudes riikides, eelkõige pagulaskonnas Indias. (Denwood 1999
Zimbabwe Mosambiigiga piirnevas idaosas on mäestikuline piirkond, kus asub ka riigi kõrgeip tipp, 2593 m kõrge Mount Nyangani. Samas asuvad ka Byumba mäed ja Ngyanga rahvuspark. Zimbabwe eripäraks on ka mitmete antiiksete linnade kivist säilmete olemasolu. Tuntuim neist on ilmselt Masvingos olevad Great Zimbabwe säilmed, mis pärienvad Monomotapa impeeriumi ajast. Huvipakkuvad on ka Khami, Dhlo-Dhlo ja Naletale säilmeid. KES JA MIKS EHITAS SUUR-ZIMBABWE? 16. sajandil kuulsid Portugali kaupmehed esimeste eurooplastena sügaval Aafrika südames asuvast hiiglaslikust varametekompleksist, mis näis olevat otsekui tühjusest esile kerkinud. Kuuldused said kinnitust 1867. aastal, kui Ameerika Ühendriikides sündinud Saksa päritolu jahimees ja maadeuurija Adam Renders kogemata varemetesse sattus. Nüüd kerkis hulk küsimusi
tiibetlastest, kellest suurem osa võlgnesid oma positsiooni puhtalt Hiina okupatsioonivõimudele. Dalai-laama lootused, et see organ suudaks leida kompromissi Tiibeti ja Hiina vahel olid osutunud ekslikeks. Tegelik võim asus "HKP Tiibetis Komitees", mis koosnes eranditult hiinlastest. Samal ajal viisid hiinlaste poolt vägivaldselt läbiviidud reformid 1956. aasta suvel üleüldise sissisõja puhkemisele Khamis ja Amdos. Amdo ja eriti Khami rahvaülestõusu mahasurumiseks paisati sinna üle 150 tuhande sõduri ning Hiina valitsus teatas reformide edasilükkamisest ja suurema osa Hiina tsiviilteenistujate tegasikutsumisest Tiibetist. See uus poliitika tuli aga liiga hilja, 1958. aasta kevadeks oli ülestõusnute käes kontroll suurema osa Lõuna-Tiibeti ja osa Ida-Tiibeti üle. Vastupanuliikumise kulminatsioon saabus 10. märtsil 1959, kui ülestõus puhkes ka Lhasas, nõuti 17-punktilise lepingu tühistamist ja