Valitud Raada tegelikeks juhtideks kujunesid Aleksei Adasev ja vürst Andrei Kurbski. Loodi välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Saadikud tulid 1594.a. kokku koosolekuks, mis sai nimeks Maakogu, mingeid ülesandeid sellele aga ei antud. Suure riigi õiguskorra ühtlustamiseks kehtestati 1550.a. "Tsaari koodeks". Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega, põhieesmärgiks tatari khaaniriikide vallutamine. 1547.a. talvel mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriigi vastu, kuid katse jõuda Kaasani alla luhtus. 1552.a. õnnestus Kaasan lõpuks vallutada. Mõne aasta pärast vallutasid venelased ka Astrahani khaaniriigi. Lääne pool oli Ivan IV vallutuspoliitika eesmärgiks Liivimaa. 1558.a. jaanuaris alustas ta Liivi sõda, saates Liivimaale väe endise tatari khaani Sig-Alei juhtimisel. Ivan IV katsed luua Liivimaale oma vasallriiki eesotsas Taani kuninga venna hertsog Magnusega nurjusid
uuest Iisraelist, Moskva suurvrsti ksitati igeuskliku maailma peana. Need tendentsid said alguse juba suurvrst Ivan III vimuperioodil (14621505) ja svenesid veelgi Ivan IV Julma valitsemisajal (1530/15471584). 1547. aastal end esimeseks Vene tsaariks kroonida lasknud Ivan IV poolt jrjekindlalt lbi viidud haldus-, kohtu- ja sjavereformid lid isevalitsusele kindlama aluse ja suurriigile kohasema sisekorralduse. 1550. aastail sai Moskva vitudega Kaasani ja Astrahani tatari khaaniriikide le oma kontrolli alla Kaspia merele ja sealtkaudu Idamaadesse viiva Volga kaubatee. Jrgnevalt kavatses tsaaririik laiendada oma territooriumi Liivimaa arvel ja saavutada lemvimu ka Venemaad Lne-Euroopaga hendaval Lnemerel. Vene tsaari ambitsioonid prkusid paratamatult teiste Ida- ja Phja-Euroopa monarhiate vastuseisule: juba 15. sajandi lpust alates kujunes Moskva peamiseks oponendiks Poola-Leedu, millest sai 1569. aastal htne, Poola-
Andrei Kurbski oli vene vägedega kaasas ning kirjutab, et Venemaale tagasi jõudes on kaasa võetud suurel hulgal rikkusi. Teine suund on tänaselt Läti alalt 23.jaanuaril, Aluksne kandist üle tulnud. Samuti röövinud, põletanud ja lahkunud. Kõige väiksem grupp, ca 300 meest, tuli 25.jaanuaril üle Narva jõe, rüüstas Alutaguse kanti. Peamiselt Jõhvi ja Vaivara kihelkonnad saanud kannatada. Tegemist esimesel kuul rüüstamisena. Liivimaalased polnud kokku puutunud khaaniriikide vägedega, kes oli kordades julmemad kui senised vastased. Sõja algusest hakkavad levima teated äärmisest julmusest. Esimesel kuul mingit vastupanu ei osutatud. Ordu teenistuses oli kuni 200 rüütlit. Pigem oli see amet, sõjaliselt nad ei olnud tegevad. Peamiselt tegeleti ala administreerimisega. Ratsateenistuskohuslased kohustus oli paljuski jäänud ajalooliseks pärandiks, seda ei peetud enam otseselt silmas, kuigi aadlikel oli kohustus
ümberkorraldusi, mille eesmärgiks oli ajakohastada nii rahvaarvult kui pindalalt mitmekordseks kasvanud riigi valitsemist. Aastatel 155051 võeti vastu uus üleriigiline seadustekogu () ning ühtlustati kirikukorraldust. Autokraatliku tsaarivõimu peamiseks toeks sai teenisaadlike kiht, mille loomist oli alustatud juba 15. saj. Teenisaadlike arvu suurendamiseks vajalikud maavaldused loodeti võita sõja teel nii idas asuvate tatari khaaniriikide kui ka lääne suunas Leedu ja reformatsiooni järel nõrgenenud Liivimaa riikide vastu. Kui idas õnnestus 1550. aastatel vallutada Volga jõel asuvad Kaasani ja Astrahani khaaniriigid, siis 1558. aastal alanud Liivi sõda kulges Moskvale ebaõnnestunult ( Läänemeremaad). Kibestunud tsaar pagendas senised lähikondlased, lahkus 1564. aasta lõpul teatraalselt Moskvast ning nõudis erakorralisi volitusi. 1565. aastal jagati kogu riik opritsninaks ja zemstsinaks
annaabi.ee 
