Ainete soojenemist ja jahtumist iseloomustab erisoojus. Erisoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine soojendamiseks 1 C võrra. Erisoojust tähistatakse c- tähega. Kõige suuremat erisoojust looduses omab vesi. Kui aine erisoojus on suur, siis ta soojeneb ja jahtub aeglaselt. Vee erisoojus mõjutab kliimat. J/kg * C -- erisoojuse ühik Vee erisoojus on 4200J/kgC Raua erisoojus on 460J/kgC Valem, mis arvestab keha massi, temperatuuri ja soojushulka. Q = m * c (t2 t1) Ülesanne: Vee algtemperatuur on 20 C ja lõpptemperatuur on 100 C. Mass on 1kg. Kui palju soojust kulub vee keema ajamisele? Antud: Q = m * c (t2 t1) t1 = 20C 1 * 4200 (100 20) = 336000J = 336kJ t2 = 100C
Prisma reziimis: standartne mõõtmine / 2 mm + 2 ppm / 5 mm + 2 ppm sihtmärgi jälgimisel DR reziimis: standartne mõõtmine / sihtmärgi 3 mm + 2 ppm / 10 mm + 2 ppm jälgimisel) Mõõteaeg: Prisma reziimis: standartne mõõtmine / 2 sek / 0,4 sek sihtmärgi jälgimisel) DR reziimis: standartne mõõtmine / sihtmärgi 3-15 sek / 0,4 sek jälgimisel) Mõõtmiskaugus: Prisma reziimis: 1 prisma 2500 m DR reziimis > 400 m (KGC 90%)3 ;>250 m (KGC 18%)3 EDM näitajad: Valgusallikas Laserdiood 660 nm Laserpointer Koaksiaalne Laserkiire hajumine: Prisma reziimis: horisontaalne ja vertikaalne 4 cm / 100 m DR reziimis: horisontaalne ja vertikaalne 2 cm / 50 m Üldised andmed: Loodimine: treegeri ringvesilood/ 8' / 2 mm 0,3" lahutusvõime Pöörlemiskiirus 86 kraadi/ sek
Tehnilised andmed Trimble M3 Kauguste mõõtmine: Koos 5 cm x 5 cm reflektoriga 1", 2" 1,5 m kuni 270 m; 3", 5" 1,5 m kuni 300 m Ühe 6.25 cm prismaga 1", 2" 1,5 m kuni 3000 m; 3", 5" 1,5 m kuni 5000 m Reflektorita reziimis 1", 2" - KGC (18%) 350 m; KGC (90%) 500 m; 3", 5" Head tingimused - KGC (18%) 250 m; KGC (90%) 400 m Täpsus (täppisreziimis) ± (2+2 ppm × D) mm Nurga mõõtmine: Täpsus vastavalt standardile 1", 2"/0,5 mgon; 3"/ 1,0 mgon, 5"/1,5 mgon DIN 18723 (hor. ja vert.) 9 Üldised andmed: Andmeside Serial, USB, Bluetooth
· Hallitus kaitse · Värvi või tapeeti valik 1. Tao tühjendamine Alg töödeks on taost mööbli ja tehnika eemaldamine, et ei tekiks kahjustusi ja lisa kulusid uute asjade ostmiseks. 2. Vajalikkud töövahendid Töö riieteks võiks olla siis riided, mis ei ole kandmiseks väljaspool tööd ja mis võivad juhul mustaks saada ja rebeneda. Töövahenditeks on : · Metylani tapeedieemaldusvedelik. · 2 pahtlilabidat (teraspahtlilabidas Ferax 40...80 cm ja lai pahtlilabidad KGC 150...160 cm) · Ämber · Tapeet · Tapeedi liim · Riie, käsn · Soojustus krohv WDP · Lihvlint 2.1. Metyland taeedieemaldus vahend Seda vedelikku iseloomustab tapeedi struktuuri sisseimbumine ja liimikihi kiire ning hõlbus lahtisulatamine. Tänu omadustele hõlbustab ja lühendab see ettevalmistustööde ebameeldvamat etappi. Vana tapeedi kihti tuleb tugevasti Metylani tapeedieemaldusvedelikuga niisutada. Lahus valmistatakse vastavas
Keskmine 133,386 anuma mass ilma veeta -32g 32,7 veega 163,2 vee mass 128,4 külmavee temp 27 keha mass 165 sooja vee temp 32,8 segaja mass 3,7 6 mcal 36,4 1) metalli erisoojus c=4200J/kg*C * 128,4* (32-27)+0,214 J/kgC* 36,4*(32,8-27)/ 164* (100-27)= 3235680+46,7376 / 11973=2 messing 235680+46,7376 / 11973=270,27
· Püstuvust puudutavate märkmete tegemine Püstuvuse korraldamise juhtnöörid on rohkem mõeldud tähelepanu juhtimiseks püstuvuse põhiprobleemidele laeva ekspluatatsiooni käigus kui konkreetne käsiraamat. Juhendi lisades on mõnd teemat siiski väga konkreetselt käsitletud. Juhtnööre võib kasutada laevakompanii ohutuskorralduse süsteemi (SMS) arendamisel viiteallikana. I Määrangud, dokumentatsioon ja sissekanded Määrangud 1. Püstuvusparameetrid on vähemalt KGc ja laeva süvis käesolevas laeva seisundis. GMc ja taastavate õlgade väärtusi loetakse täiendavateks argumentideks laeva püstuvuse hindamisel. 2. Surveseisundi parameetrid on lõikejõudude ja paindemomentide kõverad või nende numbrilised väärtused valikulistel kaartel. Võivad olla väljendatud ka protsentides suhtest tegelik/lubatud. 3. Püstuvuse piirid on püstuvusparameetrite minimaalsed väärtused, mis on ette nähtud IMO
päikese kiirgus, lõkke soojuskiirte abil). Soojushulk on siseenergia hulk, mida keha saab või annab soojusülekande protsessis. Põhiühik: 1J (dzaul). Defineeri kalor: cal on soojushulk, mis on vajalik 1grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. (1cal=4,19J, 1J=0,24cal). Soojenemine on keha temperatuuri tõusmine. Jahtumine on keha temperatuuri langus. valem: Q=c·m(t2-t1). (Q-soojushulk, 1J; m-mass 1kg; t2-lõpp temp; t1-alg temp, c-erisoojus, vee erisoojus on 4200 J/kgC). Erisoojus näitab soojushulka, mis on vajalik 1kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. (1kg alumiiniumi temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra läheb vaja 880J). Sulamine on faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist vedelasse. Tahkumine on faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust tahkesse. valem: Q=l·m. Sulamissoojus näitab soojus-hulka, mis on vajalik 1kg aine sulamiseks tema sulamistemperatuuri. (tähis l lambda).
keha soojust kiirgab. 3. Soojuskiirgusel ei ole vaja keskkonda. 4. Soojusülekande käigus kandub siseenergia soojemalt kehalt külmemale. 5. See toimub nii kaua, kuni temperatuurid võrdustavad Soojusliktasakaal Nähtus, kus kehade temperatuurid said võrdseks ja soojusülekannet enam ei toimu. Kuidas võimalik muuta sisenergiat.? Mehaanilise töö ja soojusülekande abil. Soojushulga arvutamine Q=cmt Q-soojushulk J c-erisoojus J/kgC m-mass kg t-temperatuuride vahe (lõpp-algus) t Erisoojus Füüsikaline suurus, mis näitab kui suur soojushulk on vaja anda ühe massi ühiku soojendamiseks ühe kraadi võrra. Vee erisoojus on 4200J/kgºC, see tähendab et ühe kilogramm vee soojendamiseks ühe kraadi võrra tuleb talle anda soojust 4200J Sulamine ja Tahkumine 1. Sulamine on tahke keha muutumine vedelikuks. 2. Sulamine toimub kindlal temperatuuril, mida nim. sulamistemperatuuriks. 3. Amorfsetel kehadel pole sulamist. 4
seda rohkeme energiat ta kiirgab, mida tumedam on pind, seda rohkem energiat keha ajaühikus neelab. 16.Siseenergiat on võimalik muuta kahel viisil: töö ja soojusülekande teel. 17.Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vaheline soojusülekanne, st kehade temperatuurid/siseenergia on võrdsed. 18.Keha soojenemisel antav ja jahtumisel eralduv soojushulk sõltub keha massist, ainest ja temperatuuride vahest. Seda arvutatakse valemiga Q=cm t Q soojushulk ( J) c- erisoojus J/kgC M mass kg T temperatuuride vahe, C 19. Erisoojus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk on vaja anda 1 massiühikulisele ainele, et tema temperatuur tõuseks 1 C kraadi võrra. 20. Vee erisoojus on 4200 J/kg C , st et 1 kg vee soojendamiseks 1 C võrra on vaja talle anda soojushulk 4200 J 21.Aine üleminekut tahkest olekust vedelasse olekusse nim. Sulamiseks. Aine üleminekut vedelast olekust tahkesse olekusse nim. Tahkumiseks. 22
eraldatusest, niiskusesisaldusest ja ka keskmisest to, mille juures soojus üle kandub. Ehituses oleneb see ka piirdetarindis soojustusmaterjali paigutusest(n). Soojaerijuhtivus on seotud · tihedusega, seetõttu teades tihedust, saame vastavast valemist arvutada eeldatava soojaerijuhtivuse; · niiskusesisaldusega 1.5.3.14.Soojamahtuvus Soojamahtuvus on materjali omadus sooja salvestada Salvestatav sooojahulk Q = c (t1 - t2 ) G ( ühik J/kgK või ka J/kgC), kus c on erisoojus (specific heat) J/kg K Erisoojus on soojushulk,mida vajatakse,et materjali massiühiku temperatuur tõuseks 1o võrra. 1.5.3.15.Tulekindlus Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Materjali tulekindluse mõõt on tema sulamistemperatuur 1.5.3.16.Põlevus Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks . materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1
annaabi.ee 
