Retoorika ja kõnekunst Elis Kevvai Retoorika hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti. Kuulus 19. sajandinil ametlikult kooliprogrammi. Ettevalmistamine Invento- Kogutakse materjale ning määratakse kindlaks seisukohad. Disopsito- Kõne osade asetuse kavandamine. Elecutio- Stiili ja väljendusviisi leidmine. Memoria- Päheõppimine Pronuntatio- Ettekandmine Kõne koosneb: 1. Sissejuhatus 2. Jutustus 3. Argumentatsioon 4. Kokkuvõte Ajalugu Kõnekusti vajasid poliitikud rahva koosolekutel, tavakodanikud kohtus ja matustel ning väejuhid. Retoorikat tunti juba Egiptsues, Babüloonias ja Asüürias. Esimene kõnekunsti õpik pärineb Sitsiiliast. Sofistid Sofistid olid targad ja sõnaosvad inimesed. Neist said kõnekunsti õpetajad. Nad muutusid iseenda vastasteks, neid hakkati pidama petturiteks. Sofistide kritiseerijad väitsid, et nad ei õpeta voorust, vaid oskust elus...
10.12.13 Tuulegeneraator Stefani Kask 134461IASB Olev Kevvai 134705IASB Reemet Kampus 134224IASB Are Kangus 135226IASB Kristian Helk 134595IASB 1 2 10.12.13 Ettekande eesmärk Tutvustada tuulegeneraatorite ajalugu ja ehitust Selgitada kumb levinuimast tüübist on kasulikum energiatootja Tuua välja nende eeliseid ja puudusi võrreldes teiste energiaallikatega 3 10.12.13 Mis on?
Põnka Puhketalu 3* puhkemaja PÄRNUMAA www.ponkaland.com LÕUNA-EESTI Mokko Turismitalu 2* kodumajutus JÕGEVAMAA www.mokko.ee Hansu Turismitalu 2* kodumajutus JÕGEVAMAA www.hansu.ee Marjan Maja 2* kodumajutus JÕGEVAMAA www.marjanmaja.com Savi Turismitalu 2* kodumajutus PÕLVAMAA www.hurmiorg.ee Männi Talu Puhkemaja 2* puhkemaja PÕLVAMAA www.hot.ee/mannitalu Rähni Maja 2* kodumajutus PÕLVAMAA www.hot.ee/rahnimaja Põdra Maja 3* puhkemaja PÕLVAMAA www.hot.ee/podramaja3/ Turismitalu Kevvai 3* kodumajutus PÕLVAMAA www.kevvai.ee Hallivariku Turismitalu 3* kodumajutus TARTUMAA www.hallivariku.ee Väike-Trommi Turismitalu 2* kodumajutus VALGAMAA www.trommi.ee Nakatu Turismitalu 2* kodumajutus VALGAMAA www.nakatu.ee Kunstimäe Puhkemaja 2* puhkemaja VALGAMAA www.kunstimae.ee Laksi Puhkemaja 2* puhkemaja VALGAMAA Männiku Metsatalu 2* puhkemaja VILJANDIMAA www.metsatalu.ee Vaskna Turismitalu 2* kodumajutus VÕRUMAA www.vaskna.ee Jaanimäe Turismitalu 2* kodumajutus VÕRUMAA www
põllumajanduslikust kasutusest välja tunduvalt enam maad kui seda on praegu või lähiaastateks prognoositud. See on paratamatu, kui arvestada meie haritava maa kvaliteeti ja põllumajanduse hetkeseisu. Joonis 7. Valla keskmine haritava maa boniteet hindepunktides. Figure 7. Mean soil fertility degree for arable land in parishes. Kasutatud kirjandus Eesti mullastik arvudes I – III 1974 - 1989 Järvan, U., Kanger, J., Kevvai, L., Sisask, M., Tüür, R., 1996. Eesti haritava maa agrokeemilise seisundi kujunemine. EPMÜ teadustööde kogumik, nr. 187 , lk 15-27 Kask, R., 1975. Eesti NSV maafond ja selle põllumajanduslik kvaliteet. – 358 lk Kask, R, 1996. Eesti mullad. - 239 lk Kitse, E., 1978., Mullavesi. – 142 lk Kõlli, R. ja Lemetti, I., 1999. Eesti muldade lühiiseloomustus. I. Normaalsed mineraalmullad.,122 lk. Põllumajanduse säästva arengu pikaajaline strateegia. 1997, 137 lk.
erodeeritud mulda võib kasutada maaharimiseks, kuid Ke mullal on soovitatav minimeeritud harimine, samas kui Gk mullale on parim valik metsastamine või rohumaa rajamine. 29 Kasutatud kirjandus 1. Astover, A. Kõlli, R. Kukk, L. Tamm, I. Tartumaa maaressurss. http://www.tas.ee/files/Tartu_maaressurss_loplik.pdf 25.09.2015 2. Astover, A. Ilumäe, E. Kanger, J. Kevvai, L. Kevvai, T. Kärblane, H. Lauringson, E. Loide, V. Rooma, L. Sepp, K. Talgre, L. Tamm, U. 2014. Väetamise ABC. Saku, 50 lk. 3. Astover, A. Kõlli, R. Leedu, E. Reintam, E. 2013. Muldade väliuurimine Tartu, 70 lk. 4. Astover, A. Kõlli, R. Leedu, E. Reintam, E. Roostalu, H. 2012. Mullateadus. Tartu, 486 lk. 5. Astover, A. Tehnogenne erosioon. http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/muld/erosioon/tehnogeenne-
annaabi.ee 
