" · ENDLA JÄRV JA JUTA Jutale kuulus Endla järv ja tema kaitse all olid oru ja järve elanikud. Mäeseljakul kuulasid inimesed Juta imekaunist laulu ja armukaebusi. Juta armsan Ilmarise poeg Endel oli surnud. Ilmarine tegi neiule kuldse liniku, mille üle tõmmates too õnnelikku minevikku kallimaga nägi. Laenas ka surelikele oma rätikut ja sellest tulebki, et laulus ja jutus minevik jälle meile vaimusilmasde ette astub. · VANEMUISE LAHKUMINE Kevadpeoks oli inimesi igalt poolt Tartusse tulnud, sest Kalevipoeg pidi mängudest osa võtma. Peo ajal tuli vanatüdruk,kes laulis oma noorusest ja kosilastest. Lõpetades kõlas naer. Peovanem nõudis rahu. Rahvas ei kuulanud ja naeris edasi. Rauk vihastas ja tõmbas kandlikeeled puruks. Laulik kadus ja keegi pole teda enam näinud.
20. saj teisel poolel hakati Eestis teatud määral tähistama Nõukogude võimu juurutatud ametialaseid tähtpäevi nagu ehitajate päev, kaevurite päev, kalurite päev jne. Eesti taasiseseisvumisega see komme praktiliselt hääbus. Samas võeti 20. sajandi lõpuaastatel angloameerika kultuurist üle valentinipäev (Eestis ka sõbrapäev) ninghalloweeni tähistamise komme. Uue sisu sai volbripäev 1. mail, mis on muutunud eeskätt tudengite ja noorte kevadpeoks. Tänapäeva peres on sünnipäeva kõrval kesksemateks ja enimlevinud tähistatavaiks pühadeks uusaasta, lihavõttepühad, jõulud, isadepäev, emadepäev. 9. Rahvausundi kujunemisest ajaloolises kontekstis. Rahvausund on usund ühe indiviidi tasandil, seda ei ole ette kirjutatud ühegi institutsiooni poolt, sisaldab konkreetse indiviidi maailmapilti. Tunnused, mis eristavad teda suurusunditest:
20. saj teisel poolel hakati Eestis teatud määral tähistama Nõukogude võimu juurutatud ametialaseid tähtpäevi nagu ehitajate päev, kaevurite päev, kalurite päev jne. Eesti taasiseseisvumisega see komme praktiliselt hääbus. Samas võeti 20. sajandi lõpuaastatel angloameerika kultuurist üle valentinipäev (Eestis ka sõbrapäev) ning halloweeni tähistamise komme. Uue sisu sai volbripäev 1. mail, mis on muutunud eeskätt tudengite ja noorte kevadpeoks. Tänapäeva peres on sünnipäeva kõrval kesksemateks ja enimlevinud tähistatavais pühadeks uusaasta, lihavõttepühad, jõulud, isadepäev, emadepäev. 9. Rahvausundi kujunemisest ajaloolises kontekstis. Rahvausund on usund ühe indiviidi tasandil, seda ei ole ette kirjutatud ühegi institutsiooni poolt, sisaldab konkreetse indiviidi maailmapilti. Tunnused, mis eristavad teda suurusunditest:
tähtpäevi nagu ehitajate päev, kaevurite päev, kalurite päev jne. Eesti taasiseseisvumisega see komme praktiliselt hääbus. Samas võeti 20. sajandi lõpuaastatel angloameerika kultuurist üle valentinipäev (Eestis ka sõbrapäev) ning halloweeni tähistamise komme. Uue sisu sai volbripäev 1. mail, mis on muutunud eeskätt tudengite ja noorte kevadpeoks. Tänapäeva peres on sünnipäeva kõrval kesksemateks ja enimlevinud tähistatavaiks pühadeks uusaasta, lihavõttepühad, jõulud, isadepäev, emadepäev. 8. Rahvausundi kujunemisest ajaloolises kontekstis usund ...inimeste rühma pärimuslik ja ühelaadne suhtumine üleloomulikku maailma, mis korraldab ja seab inimeste käekäiku
annaabi.ee 
