mardikuu; detsember – jõulukuu ehk ka talvistepühikuu. http://www.folklore.ee/Berta/rahvakalender.php http://et.wiktionary.org/wiki/veebruar JAANUAR aasta esimene kuu Gregoriuse kalendri järgi, näärikuu. Teised nimetused südakuu, helmekuu, võru: vahtsõaastakuu VEEBRUAR Gregoriuse kalendri teine kuu, küünlakuu. Teised nimetused sudenkuu, hundikuu, vastlakuu, radokuu, külmakuu, lumekuu, tuisukuu, võru: radokuu MÄRTS Gregoriuse kalendri kolmas kuu, paastukuu. Teised nimetused kevadkuu, linnukuu, urbekuu, vastlakuu, hangekuu, helmekuu, võro paastukuu APRILL Gregoriuse kalendri neljas kuu, jürikuu. Teised nimetused mahlakuu, sulakuu, naljakuu, puhkekuu, poolikuu, lihavõttekuu, võru: mahlakuu MAI Gregoriuse kalendri viies kuu, lehekuu. Teised nimetused mahlakuu, õiekuu, rõõmukuu, toomekuu, meiukuu, võru:lehekuu JUUNI Aasta kuues kuu Gregoriuse kalendri järgi, jaanikuu. Teised nimetused kesakuu, pärnakuu, piimakuu, võru:piimäkuu JUULI
kevadel võiks kõik taas tärgata. ,,Oodis läänetuulele" imetleb Shelley läänetuules kehastuva looduse ürgjõu heitlikkust, mis on võimeline külvama hirmu ja õudu ning samas looma ootamatut ilu. Ta kujutab end läänetuulest lendu tõstetud surnud lehena ja pilvena, siis läänetuule kandlena, mis ürgloodus loitsiv- lõppvärsi hüüatuses "kuule!" .Luuletuse lüüriline emotsioon oleks aga vaevalt täiuslik ilma viimase värsi küsimuseta ,, kui saabub talv, ons kaugel kevadkuu", millest kõrvuti kevadeloo- tusasega aimub ängistuski. Kuigi loodus ringleb oma suures kindlas rütmis ja toob languste järel inimkonnale uusi ootusi, laseb luuletaja avara kõiksuse ja kollektiivse elu taustal tunda ka konkreetset inimest oma kordumatu elusaatusega. Luuletaja soov ürglooduse üheks saada pole siiski muu kui vaid soov unelm. Lõppstoofis elab luuletaja küll kaasa uue kevade tulekule ja loitsib oma loomingu uue
kuid nende puhul üldtunnustatult märksa piiratumad kaebevõimalused. Ka kõik kohtuotsused ei ole EKÕ kontekstis „võrdsed“: - EIK varem: kindlasti – 1 kord kaevata - Mõnevõrra hiljem umbes nii, et kui jub on loodud ka kassatsioonimenetlus, siis ei tohiks ka sellesse lubamisel ebavõrdselt kohelda: 3-1-1-55-07 Kas ka konstitutsiooni kohtusse? Üldiselt de lege lata suure konst. Kaebe puudumine, Brusilovi kaasus 3-1-3-10-02. Kevadkuu paradoks 3-4-1-56-13. „Õigusk aevata seadusega sätestatud korras“ ja kaebesüsteemide uskumatu mitmekesisus maailmas: - Saksamaal: kergemates asjades saad ka apelleerida, raskemates mitte. - Miks meil on riigireformi kontekstis vähemalt mõeldud samas suunas? Valikuliselt mõned olulisemad RK lahendid PS § 15 lg 1 ja § 24 lg 5 km-tes - 3-4-1-7-08 – riigihanked ja vaidlustuskomisjon maakohtu asemel
Kevadisel madisepäeval (matsapäeval, matsipäeval) ennustatakse, missugune tuleb suvi. Sel päeval on tunda kevade lähenemist. Kõrred hakkavad lund vihkama. Vanarahvas uskus, et pool lund on veel taevas. Randlased ütlevad, et Madis rikub merejää. Päike, mis paistab kasvõi silmapilgu, ennustab head viljalõikust. Kui madisepäeval sajab lund, on järgneval suvel palju kärbsed ja sääski. Samuti tagab lumesadu rikka suvesaagi. MÄRTS - PAASTUKUU, NÄLJAKUU, KEVADKUU · Käädripäev (17.03) Lõuna-Eestis arvati., et putukad ja ussid ärkavad sel päeval ellu. Selle päeva põhjatuul ennustab külma suve. Kui sajab lund, on suvel palju kärbseid, parmusid ja kihulasi. · Paastumaarjapäev (25.03) näitab kevade algust: karu ärkab talveunest, hülgepüük lõpeb, esimesed rändlinnud saabuvad. Ilmaennustused on seotud kevadega. Soe maarjapäev toob kaasa sooja kevade. Kui külm öösel kanamuna posti otsas lõhki lööb, siis tuleb veel 40
annaabi.ee 
