45kW kus 1R 0,65 Järelikult valitud mootorreduktor rahuldab nõudvaid tingimusi 4. Kettülekanne arvutus Vedava ketiratta maksimaalne pöördemoment T 450 TK = = 250 Nm u K 2 3 2 0,92 0,99 Ülekandearv uK = 2. Vedava ketiratta minimaalne hammaste arv z1 min = 19 - 2u = 19 - 2 * 2 = 15 Soovitatav hammaste arv z1 = 31 - 2u = 31 - 2 * 2 = 27 Optimeerides konstruktsiooni gabariitmõõtmeid valime z1 = 23 Siis veetava kettiratta hammaste arv z 2 = z1u = 23 * 2 = 46 Koormuse tegur K = k d k a k n k r k m kus kd dünaamikategur (kd = 1 rahulik koormus, kd = 1,25 ... 1,5 vahelduv või tõukeline), ka telgedevahe mõju arvestatav tegur (ka = 1 kui telgedevahe a = 30t ... 50t, k a = 1,25 kui a 25t, t ketti samm; suurendades a 20t võrra vähendatakse ka 0,1 võrra), kn ketti kaldenurga arvestatav tegur (kn = 1 kui 60°, kn = 1,25 kui > 60°), kr ketti
3. Leian vedavale kettirattale mõjuva jõu: Fkett1=125 Mred2 Fkett1=125660=3211 (N) 3,2 (kN) 3 4. Valin reduktori võllid: a) Vedava võlli: D-sisse tulev võll=20 Dlaager=25 Laager-305 b) Veetav võll: Dhammasratas=40 Dlaager=35 Laager-307 Dkettirattas=32 Kettülekanne: 1. Leian vedava kettiratta pöörlemis sageduse: nkett=nem/ ired nkett=950/30=31,7 (p/min) kett=0,105n kett=0,105*31,7=3,3 (rad/s) { kett= 3,3rad/s { nkett=31,7p/min 2. Leian keti ülekande arvu: ikett=nkett/nkt=31,7/22=1,44 3. Leian reduktori kasuteguri: red= 2*3=0,96* 0,85=0,82 4. Ketiga ülekantav võimsus: Pkett=Pem* red=2200*0,82=1804 (w)=1,8 (kW) 5. Leian ketisammu: .
Ehk siis b = 14 mm, h = 9 mm, t1 = 5,5 mm, t2 = 3,8 mm. Rummu pikkus lr 80 mm. Liistu pikkus peab olema 8 ... 10 mm lühem. Seega liistu 14x9 pikkuseks valime 70 mm (Tabel 5, Lisa 1). Rummu liistu arvutus: Koormus trumlist võllile kantakse kahe liistu kaudu (iga rummul üks liist). Muljumispinge Liistu lubatav muljumispinge []C = 130 MPa terasrummu ja tõukava koormuse korral. Lõikepinge Võlli vaba otsa liistu arvutus: Võlli vabaotsa pikkus lv 50 mm (võrdne kettiratta laiusega). Liistu 14x9 pikkuseks valime 40 mm (Tabel 5, Lisa 1). Muljumispinge Kuna valitud liist ei rahulda tugevustingimust, valime kaks liistu ning paigaldame neid nurgal 180° (Sele 12.). Siis Tugevustingimus on rahuldatud. Vastasel juhul peab kasutama hammasliidet. Lõikepinge 9. Trumli arvutus Trumli materjaliks on teras S235J2G3 EN 10025. Siis lubatav pinge [] 120 MPa. Trossi mõõt d =8 mm. Seinapaksus
2 d h t1 ll b 2 0, 067 0, 01 0, 006 0, 09 0, 016 Liistu lubatav muljumispinge [σ]C = 130 MPa terasrummu ja tõukava koormuse korral. Lõikepinge 2 T 2 1080 13, 7MPa 70MPa 2 db ll b 2 0, 0670, 016 0, 09 0, 016 Võlli vabaotsa pikkus lv = 70 mm (võrdne kettiratta laiusega). Liistu 14x9 pikkuseks valin 63 mm. Muljumispinge 2 T 2 1080 C 202MPa C 130MPa d(h t1 )(ll b) 0, 057(0, 01 0, 006)(0, 063 0, 016) Kuna valitud liist ei rahulda tugevustingimust, valime kaks liistu ning paigaldame neid nurgal 180 (Joonis). 2 T 2 1080
2d (h - t1) (ll - b ) 2 0,055 (0,009 - 0,0055) (0,07 - 0,014) < [ ]C 130 MPa Liistu lubatav muljumispinge []C = 130 MPa terasrummu ja tõukava koormuse korral. Lõikepinge 2*534 2T = = MPa12< [ ] 70 MPa 2d b(l l - b ) 2 0,055 0,014 (0,07 - 0,014) Võlli vabaotsa pikkus lv 63 mm (võrdne kettiratta laiusega). Liistu 14x9 pikkuseks valime 56 mm (Tabel 5, Lisa 1). 14 Muljumispinge 2T 2 534 C = = MPa > d (h - t1 ) (ll - b ) 0,045 (0,009 - 0,0055) (0,056 - 0,014) 161 > [ ]C 130 MPa
Passiivse kaeveorgani puhul on sahk ja küljed kinnitatud raami külge jäigalt. Selle puuduseks on suhteliselt suur veotakistus ja kuhjumise võimalus kaeveorgani ette. Aktiivne kaeveorgan kujutab kandurite abil masina raamile riputatud võnkuvat kaldpinda. Saha kinnitus võib olla ühe- või mitmeliigendiline. Võnkumine tekitatakse väntkepsmehhanismiga. Saha võnkesagedust muudetakse vända pöörlemissageduse muutmisega, mis toimub väntkepsmehhanismi ajami vedava kettiratta vahetamise teel reduktori võllil. Poolaktiivne kaeveorgan koosneb passiivsest sahast ja võnkuvatest või ümber telje pöörlevatest külgedest. Pöörlevad küljed on kettakujulised. Nii aktiivse kui poolaktiivse kaeveorgani puhul väheneb veotakistus, saha ummistumise oht ja mulla kuhjumise võimalus. Saha tagaosas võivad olla liigendiliselt kinnituvad ja ülespööratavad sõrmed või plaadid, millest osa mulda läbi variseb. Need sõrmed katavad saha ja elevaatori vahelist pilu ning