juubeldamiseks põhjust. Kristjan Kais ja Rivo Vesik, rannavõrkpalli alagrupiturniirVõrkpallurite ebaõnnestunud mängule võib leida mitu objektiivset põhjendust, kuid vähemalt ühe võidu pidanuks saama. Daniel Novikov, trekisõidu 200 m lendstardist 21.Novikov on mees, kellelt keegi midagi ei lootnud. Ka sportlane ise tunnistas enne starti, et suure tõenäosusega pole viimasest kohast pääsu. Nii ka läks. Kergejõustik Gerd Kanter tõi ketteheites Eestile olümpiakulla! Tema saavutused: 2007 Osaka maailmameistrivõistlustel 1. koht 2006 Göteborgi Euroopa meistrivõistlustel 2. koht 2005 Helsingi maailmameistrivõistlustel 2. koht 2005 Izmiri universiaadil 1. koht 2004 Ateena olümpiamängudel 19. koht Eesti rekordi omanik 73.38 (2006) (maailma kõigi aegade kolmas tulemus) 2004-2008 Eesti meister Aleksander Tammert pääses kettaheites finaali ja sai 12. koha. Tema saavutused: 2004 Ateena olümpiamängudel 3. koht
Tema vanemad vennad Erik (1913) ja Endel (1921) pakkusid talle konkurentsi jooksudes, hüpetes, heidetes. Sealt sai alguse kah Heino spordipisik. Oma suurepärase põhja, tugevuse sain ta maatööd tehes ja ema häid maatoite süües. Suurema alguse sai 1939, üks aasta enne keskkooli lõpetamist, astus ta väikse kohaliku spordiseltsi liikmeks. Esimese võistluse tegi Lipp peale ajateenistus 1942 aastal Rakveres, kus tema tulemuseks kohe kaks esikohta 400m jooksus 55,0 ja ketteheites 39.87. Sealt algas tema sportlase tee. Tema esimene Eesti meistritiitel tuli 1944 aastal Viljandis kui võitis 400m jooksu 54,1 ja 400m tõkkejoosku 59,3-ga. Samal aastal üks olulie etapp tema elus on kindlasti see kui ta kutsuti õppima TÜ kehakultuuri ja tema treeneriks sai Fred Kudu. 1945, 1946, 1948, 1949, 1950, 1951, 1952, 1953 ei jäänud ta kordagi NSVL meistrivõistlustel ilma medaliteta. Tõsiasi on see, et igal neil aastatel oli ta kuulitõukes vähemalt 1-3 parima seas
Tallinnale ja Tartule järgnesid Saaremaa, Läänemaa ja Pärnumaa. Lõppvaatuseks oli jalgpallikohtumine, kus rahvuskoondis alistas 14 provintsi koondise 4:2. Tõsist tähelepanu pälvis mängudel ka Eesti esimene kehakultuurinäitus.Silmapaistvatest sportlastest oli esindatud näiteks 1931. aastal suurejoonelist kergejõustikukarjääri alustanud Kalevi Kotkas, kes 1930. aastatel ketteheites erakordseid saavutusi näitas ja ka Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu kõrgushüppes andekas oli, ületades 1934. aastal esimese eurooplasena kõrgushüppes 2 m. Tema uus Euroopa rekord - 2.04 - pidas vastu 17 aastat. Siiski loobus Kotkas spordist juba 25-aastasena, 1938. aastal. 1930. aastatel olid silmapaistavad jätkuvalt ka Eesti tõstjad, näiteks Eduard Männik, Alfred Mäll ning Arnold Luhaäär, kes 1933