tööriistade , märkide ja loomade-lindude varal sidudes neid loitsimise ja vaimse tervistamisega. Nõidumine on iidne traditsioon , mida harrastati mitmel viisil juba Vana-Egiptuses. Inglisekeelne sõna ,, witch ,, on seotud keldi sõnaga ,,wicca" , mis tähendas iidsel ajal tihedat sidet loodusega ning tarkust ja erilist tunnetust, kui vanasti austati nõidu siis peale 15 . sajandit jälitas kristlik kirik neid, arvates , et nõidade tegevused on ketserlused ja sümbolid saatanlikud. Maagilised rituaalid on täpselt määratletud meetmetega , mida kasutatakse selleks , et nõidumine töötaks . Usk nõiduse toimimisse rajaneb suuresti maagilisel maailmamõistmisel , kus millegi jäljendust , kujutist või sümbolit samastatakse originaaliga nii , et sellega sooritatavaid arvatakse mõjutavat reaalset maailma. Üldtuntuimaks on Haiiti voodoos levinud komme torkida nõeltega vaenlase
sajandit, mil valitsesid Innocentius III, Innocentius IV ja Bonifatius VIII. Pärast viimast hakkas aga paavstlus nõrgenema, kuna paavstid sattusid Prantsuse kuningate mõju alla ning koliti Roomast Avignoni. 14. sajandi lõpul tekkis Suur Kirikulõhe, kuna nii Roomas kui ka Avignonis seati üles oma paavst ning lõpuks pani kirikukogu troonile ka kolmanda. Kõik nimetasid üksteist vastupaavstideks ning katoliiklik Euroopa näis lootusetult killustununa. Mõju hakkasid haarama ketserlused, näiteks lollardid ja hussiidid. Kuid 1417. aastal suutis Konstanzi kirikukogu saavutada siiski nii suure autoriteedi, et tagandas kõik eelmised paavstid ning seadis ametisse Martinus V, kes asus elama Rooma ning suutis kirikulõhe tõepoolest ületada. Tema ajal kindlustus paavstluse positsioon tunduvalt, kuna ta suutis kontsiliaarse liikumise summutada ning nii jäi paavst vastuvaidlematult läänekiriku juhiks. 15. sajandi lõpust 16. sajandi keskpaigani valitsesid nn
Toplet kloostrid, nii nunnade kui munkade konvent, nunnad ja mungad koos. Keskaja ketserlusi ja sekte saab vaadata üldise kirikuloo raames, seotud nii kiriku kui ühiskonna arenguga. Ketserit mure, kuidas saada lunastust. Ketserlikkus seisnes selles, et nad arvasid, et ametliku kiriku raames pole lunastus võimalik ja ketserid hakkasid kuulutama, et ametlik kirik on selle takistuseks. Kirik hakkab ketseriks nimetama neid, kes hakkavad kirikule vastupropagandat tegema. Varauusaja ketserlused mängivad rolli hiliskeskaja ketserluste juures, seevõrd, et varakeskaja piiskopid diskuteerisid ketserlusest ja kui 12. - 13. sajandi autorid puutusid kokku omaaegse ketserlusega, kasutati varakeskaja sõnavara. Esimesed teated kõrgkeskaja grupilisest ketserlusest 11. sajandil (ainult mõned teated). Teated Lõuna Prantsusmaalt, Põhja Itaaliast, mis olid majanduslikult areneinumad ja haritumad st. sai tekkida mure,
Humiliaadid - 12.sajandil loodud Itaalia religioosne ordu. Nende range ja alandlik eluviis osutus aga teeskluseks. 1571.aastal Paavst keelustas nende tegevuse ja saatis nad laiali. Stedinger - Stedingeri ristisõda. Stedingerid keeldusid kirikule kümnise maksmisest ja pärisorjadena töötamisest, mille tulemusena Bremeni peapiiskop kutsus inimesi üles nende vastu sõdima. Stedingerid võitlesid vapralt, aga said kohutavalt lüüa. Stedinger oli ala Bremenist põhja pool. Vägivaldsed ketserlused (teostes juttu polnud, leiud võetud internetist) Circumsellions(inglise keeles) - kasutasid vägivalda suvaliselt, et neid rünnaku käigus tapetaks. Nad said sedasi märtritena surra. Dotatism Anababtistid Inkvisatsioon kui ketserivastase võitluse instituut: Loomine - Hispaanlane Luiz Paramo, Sitsiilia inkvisiitor, oli esimene, kes sõnastas inkvisitsiooni ajaloo ,,avara" tähenduse. Tema oli nimelt arvamusel, et kõige esimene
annaabi.ee 
