Tema ajal ehitati hulgaliselt silmapaistvaid hooneid. Karl IV oskas hinnata haridust ning asutas Praha ülikooli. 15. sajandi alguseks iseloomustasid Tsehhit juba arenenud feodaalsuhted. Talupojad olid feodaalsõltuvuses. Eriti palju üritati talupoegadelt välja pressida kirikute ja kloostrite valdustes. Feodaalkoormistele tuli talupoegadel veel maksta kirikukümnist. Vaimulike muutumine feodaalisandateks tekitas kirikuvastaseid meeleolusid ning lõi soodsa pinnase ketserlikele liikumistele. Linnades tugevnesid patriitside ja tsehhidest linnaelanike vastuolud. Jan Hus ründas katoliku kiriku majanduskorraldust (pidas kuritarvituseks simooniat e. Kirikuametite müüki), pidas ebaõiglaseks võtta tasu ristimise, matmise ja laulatuse eest. Astus välja kiriku eriseisundi vastu ja leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule. Talle ei meeldinud , et armulaual tehti vahet vaimulikel ja ilmikutel ( leiba said mõlemad kuid veini ainult vaimulikud)
meistrikostitus. Paljudel see ei õnnestunud, sest see tähendas vastava tava või tsunftiskraaga määratud toidu- ja õllekoguse väljapanekut. Et alustada tööd meistrina pidi veel kõigele lisaks olema veresugulus oma senise meistriga või abiellumine tema perekonda. Sellide ja õpipoiste arvu suurenemine tõi aasa selle ,et pikkamööda hakkasid nad muutuma palgatöölisteks. Nendest kujunes kehtiva korraga rahulolematute linlaste kiht, mis oli vastuvõtlik ketserlikele ja reformistlikele õpetustele. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käistööliste gildi, mida nimetati tavaliselt Väikegildiks. Mõnes linnas oli mitu gildi ja nad kandsid enamasti pühakute nimesid. Kaupmeestegildi nimetati tavaliselt Suurgildiks ja sinna kuulusid ka kõik selle linna kodanikuks võetud kaupmehed, kuid mitte välismaalased. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid tegutsesid eraldi, moodustades Mustpeade gildi. Mõnel maal ei olnud omaette käsitööliste ja
· talupojad · olid feodaalsõltuvuses · koormatud teo- ja raharendi ning naturaalandamiga (loonusrent) · Eriti palju üritati talupoegadelt välja pressida kirikute ja kloostrite valdustes, mis moodustasid peaaegu poole kogu haritavast maast · Lisaks feodaalkoormistele pidid talupojad maksma ka kirikukümnist · Vaimulike muutumine feodaalisandateks tekitasid kirikuvastaseid meeleolusid ja lõi soodsa pinnase ketserlikele liikumistele · Linnades tekkisid patriitside ja tehhidest linnaelanike vastuolud · Saksa patritsiaat püüdis säilitada saksa keele valitsevat seisundit ja juurutada saksa kombeid · Patriitsid olid ühtlasi suurmaaomanikud · Prahas oli väga palju: · Käsitöölisselle · Lihttöölisi · Kerjuseid · Prostituute · Nendes kihtides leidsid soodsat vastuvõttu kriitilised
· Tsehhimaa Karl IV (Karel I) 1346-1389 sai Saksa keisririigi keskuseks. Praha pealinnaks, kuhu rajati 1348.aastal Praha ülikool haridust hinanti väga kõrgelt. · Rahvuslikud vastuolud tsehhide ja sakslaste vahel nii majanduslikud kui ka sotsiaalsed. Feodaalsuhetes talupojad olid koormatud teo- ja raharendi ning naturaalandamitega. Lisaks sellele pidid nad maksma ka kirikukümnist. Viimane tekitas kirikuvastased meeleolusid ja lõi soodsa pinnase ketserlikele liikumistele. Patriits saksa kaupmeeste ja käsitööliste põlised suguvõsad. · Tema poegadel riigijuhtimisvõimed puudusid. JAN HUS JA REFORMATSIOONI ALGUS · Jan Hus 1371-1415 Lõuna-Tsehhi talupojaperekonnast. Lõpetas filosoofisteaduskonna bakalaureisekraadi, sai vabade kunstide magistri ja filosoofiadoktoriks. Eeskuju: Oxfordi professori John Wyclifi põhimõtted.
annaabi.ee 
