,,valik" või ,,valitud asi, mida kasutati teatava filosoofiakoolkonna tõekspidamiste pooldamise kohta. Nagu näha ei olnud kreeka keelne sõna veel oma hilisemat negatiivset tähendust omandanud. Negatiivset tähendust hakkab sõna hairesis omandama Pauluse kirjades. Pauluse kirjas Titusele esineb sõna hairetikos, mis on hairesise sugulassõna, mis võib tähendada nii ,,lõhestavat inimest" kui ka ,,separatisti". Mõlemad tähendused annavad mõneti tähendust ketserile kui teisitimõtlejale. Olid ju nemadki lõhestunud Kirikust ja separatismi pooldajad. Samuti seostatakse ka Apostlite tegude raamatus hereesiat lahkarvamuste ja kildkonnavaimuga (1Kr 1:19) ja antakse mõista, et eksiõpetus tekitas sündivas Kirikus lõhesid. Siinkohal tuleks mainida, et hereesia ei tähendanud veel teoloogilist eksimust, aga sai sellise sisu üsna varsti. Hereesiat meile teadaolevas tähenduses käsitleb Peetruse teine kiri
neile, kes seda kuulda võtavad. Kuna ketserid käitusid kiriku arust väga valesti ei tasunud neil kiriku arvates paradiisi pääsemisest unistadagi. Ketsereid ootasid põrgupiinad. Seetõttu pidas katoliku kirik oma kohuseks ristiinimesi ketserluse juurest õigele teele pöörata. Alguses püüdis kirik ketsereid ümber veenda. Kui see ei õnnestunud karistati neid karmilt. Usuti , et karistus on kasulik ka ketserile endale, kuna see võib teda põrgust päästa. Tavaliselt ketserid vangistati või aeti maalt välja. Nende alles jäänud varanduse võttis kirik aga endale. Vahel juhtus ka, et rahvas ise tungis ketseritele kallale, tappis nad ja röövis nende vara. 13. sajandil moodustati ketserite vatsu võitlemiseks eriline kirikukohus inkvisitsioon. See pidi välja selgitama, kas inimene oli ketserluses süüdi või mitte, veenma teda oma vaadetest lahti ütlema, või kui see ei
.." (Belinski ilmub ujedalt seltskonda ja kuuldes omaenda sõnu ette loetavat, pageb minema.) "...ja teise hüppega jäi ainult Krjukovskist natuke maha vaatamata kõigele sellele ma kordan " (Lahkuv Belinski põrkab kokku Mihhailiga, kel on seljas sõjaväemunder. Nad ei tunne teineteist. Belinski vabandab pimesi ja lahkub.) " meil ei ole kirjandust!" POLEVOI: (Ketserile) Mul vedas, et mind Siberisse ei saadetud. Ja teil samuti, muide. Miks nad teid ei arreteerinud, kui nad arreteerisid Herzeni ja teised? KETSER: (kehitab õlgu) Venemaa. SEVÕRJOV: (vahele segades) See pole kirjanduskriitika, see on pildirüüste pildirüüste pärast! (Polevoi juhib Ketseri eemale, samal ajal kui tulevad proua Beyer ja Varvara, kohtudes Mihhailiga.)