Anaeroobse treeninguga areneb vastupidavus kõige kiiremini. Kõrge intensiivsuse juures jääb kehal seal olevast hapnikust väheks. Tuntakse suur väsimustunnet, kuid enamasti suudetakse treeningut jätkata. Viimaseks on maksimaaltreening, millega ilma soojenduseta alustades tõmbab lihase nii-öelda kinni. Seda seetõttu, et vees olevat hapnikku on keha jaoks liiga vähe, ilma milleta lihased kaotavad võime teha tööd. Kasutatakse vaid võistluskiiruse saavutamiseks. Kestvusaladel jõuavad inimesed hiljem tippu kui kiirusaladel. Kuna nähtav areng vastupidavuses on väiksem, siis ka motivatsioon ei pruugi olla teiste alade harrastajatega võrdne. Seega tuleb vastupidavus aladega alustada juba varakult, et saavutada maksimaalne võime juba varasemas eas. Kiiruslik vastupidavus kujutab endas keha võimet hoida kõrget kiirust nii pikalt kui keha jaksab. Seda saab testida kiirjooksudega, sööstudega, rattakiirsõitudega. Sprinteri treening sarnaneb mõningal osal
MIKS JA MILLE SUHTES OLEME ALLREGILISED? Sport ja allergia Pärast füüsilist pingutust hingamisraskused ASTMA Spirograafia näitab kui vabalt liigub õhk välja meie higngamisteedest, kui palju 1 sekundi jooksul väljahingatava õhu maht väheneb Pingutusastma esinemissagedus on 90% astmahaigetel, 6-13% rahvastikust, naised 35,4%, mehed 13,2%. Atoopia korral astma tekke risk suureneb 25 korda kiirus ja jõualadel ning 75 korda kestvusaladel. Bronhilõõgastite kasutamine Inhaleeritavate hormoonide kasutamine Allergia indutseerib astmat Sport miks? Suu kaudu pingutuse ajal külm, kuiv õhk, temperatuuri langus hingamisteedes (nina kaudu hingates soojendatakse sissehingatav ühk ning puhastatakse), ödeemi tekke algus Kuiv õhk kaotame niiskust hingamisteedes, osmolaarsuse tõus, konstriptsiooni põhjustab, seega nina kaudu hingata koormuse ajal Pingutusastmahoo ajal ei tõuse eosinofiilide arv veres ega rögas
URIIN 1000-1500ml JOOMINE 1000-1500ml KOPSUD 400ml OKSÜDEERUMINE 300ml NAHK 500ml Vedeliku tarbimine oleneb · koormuse intensiivsusest · väliskeskkonna temperatuurist · sportlase kehakaalust. · tuule tugevusest · õhuniiskusest · päikesekiiritusest Vanasti kardeti spordis juua · Veel 60-ndatel aastatel oli joomine kestvusaladel justkui kahjulik · Füsioloogiliselt oli tõestamata, et dehüdratatsioon töövõimet langetab · Kuid OM maratonijooksu 1. olümpiavõitja Spiridon Louis jõi viimastel kilomeetritel vedelikku ja tarvitas toitu · Kestval koormusel ja eriti kuumas kliimas ei tohi dehüdratatsioon ületada 3% kehakaalust Maratonijooksus vedeliku tarbimine IAAF võistlusreeglite muudatused maratonijooksus vedeliku tarbimise kohta (Dennis et.al.1995)
annaabi.ee 
