taim ehk loodusharuldus, Eesti NSV punase raamatu taim ehk kohalik loodusharuldus, salatitaim, maitsetaim või taim, millest saab teha keediseid, jooke või keeta hoopiski toitu. Igal lehel on luuletuse vormis tekst taimest, mis edastab olulisemat informatsiooni. Raamat on A3 formaadis, seetõttu on pildid eriti suured ja kirevad ning kergesti arusaadavad. 4) "Üllatav loodus" Mark Carwardine Suur paks raamat annab endast kogu ülevaate kõige kõigematest kõige kestvaim armuhammustus; kõige venivam keel; kõige rohkem jalgu; pikimad mürgihambad; kõige ohtlikum kõrvetaja; kleepuvaim nahk; parim elektritajuja; kummalisim poksija; surmavaim sülitaja; suurim suu; kõige kunstipärasem kosimine; kõige paksem kiskja; raskeim puuasukas; kõige varasem laulja; kõige kohutavam tapja; teravaim kuulmine; väledaim vastsündinu; kõige nupukam tööriistategija; kõige entusiastlikum ühiselu; pikim ränne ja palju muud
suuremates linnades tegutsevad laulu- ja mänguseltsid. Esimeste seas asutati "Vanemuine" Tartus ja "Estonia" Tallinnas, mõlemad 1865. aastal. Koorilaulu kõrval harrastati neis ka näitemängu, peeti rahvavalgustuslikke kõnesid ja korraldati mitmesuguseid muid rahvuslikke kultuuriüritusi. [1] "Vanemuise" seltsi ja tema presidendi Johann Voldemar Jannseni eestvõttel sai alguse eestlaste suurim ja kestvaim kultuuritraditsioon, nimelt laulupidu. Esimene üldlaulupidu leidis aset 1869. aastal Tartus, haarates endaga kaasa meeskoore ja pasunakoore üle kogu Eesti. Kavas oli 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu, kusjuures vaid kaks (Kunileidi "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm") olid eesti laulud, ülejäänud aga saksa heliloojate eestindatud variandid. Ka pastorite peetud kõned peol olid saksameelsed. Sellegipoolest andis peo kordaminek
Muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis Iga inimese tegevusvälja kujunemine oleneb inimese suutlikkusest ehk habitusest. Põhikapitalid Majanduslik kapital erinevas vormis omatav majandustegevuses realiseeritav ressurss (raha, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad/kinnisvara jms) Kultuuriline kapital erinevatel tegevusväljadel omandatud teadmised, väärtused, eelistused jne. Kestvaim kapitali liik. (majandusliku kapitali puudumisel, ei pruugi olla võimalik realiseerida oma kultuurilisi kapitale) Sotsiaalne kapital kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik Sümboliline kapital formeerub tunnustuse alusel (ülikool, tiim, tudengirühm, terve ühiskond jne). Kui mingid olulised teadmised on tunnustatud või väärtustatud siis võib sellest kujuneda selle isiku
masin (ühe orkaani puhul vabaneb päevas m/s), väikseim Tracy, 1974 varjatud soojust, millega saaks varustada 50 km Orkaani anatoomia. USAd pooleks aastaks Kestvaim: orkaan/taifuun John 31 päeva 1994 Pikim teekond: John (1994) – 13 000 km
sotsiaalse kapitali omamise kaudu! Kapitalid esinevad erinevas mahus ja struktuuris (indiviidi, grupi, kogukonna jm käsutuses) Kapitale võib teadlikult koguda, eesmärgistatult maksimeerides; osa kapitalidest omandatakse teadvustamata sotsiaalses kogemuses. Kapitalide kehtivus, ammendumine – seotud muutustega isiklikus elus ja struktuurses keskkonnas. Kultuurilise kapitali erilisus – kestvaim liik! ‘Improvisatsiooni tees’ Muutustega kohanemine/improviseerimisvõime erinev, sest erinev habitus e individuaalne suutlikkus (kapitalide kooslus indiviidide käsutuses)! NB! Habitus ei toimi puhta ratsionaalse süsteemina – inimene on emotsionaalne olevus! Habitus - kestvate, kuid teisenevate hoiakute süsteem, struktureeritud ja struktureerivad struktuurid, millele on iseloomulik tekitada ja korrastada inimtegevust ning, mis võimaldab
annaabi.ee 
