Kolme erinevat häälduspikkust nimetataksegi välteks. Üksikhääliku puhul on võimalik vaadelda kolme pikkust, häälikuühendis mitte laisa laiska ??? NB! Seega on hääliku pikkus kogu sõna iseloomustav prosoodiline nähtus. Välde I välde 1. silp lahtine lühikese vokaaliga, IIIII välte erinevus tuleb kogu sõna hääldusest 1. silp lahtine pika täishäälikuga koo/li, 1. silp kinnine kal/la. Hääldamise kestussuhe Põhitoon = hääle kõrgus II v põhitooni liikumine sama kõrgusega, III v 1. silp järsu tõusuga, lõpp langeb, 2. silp algab sealt madalalt, kuhu 1. silp langes. Võrreldavad: madalaharjalised lained (II v), laulan kõrge + madal laine (III v), laulis Välte määramine ühesilbiline alati III välde kass, maa Kahesilbiline: 1. silp lahtine, tuum lühike I välde vana, köha IIIII välde
Hille Pajupuu: diftongid. Estonian Papers in Phonetics 1972-1985. Arvo Eek: häälikute kvantiteet eri silpides; rõhk; välte, rõhu ja intonatsiooni suhted. Eesti keel tsentraliseeritud keelena. Ilse Lehiste (Ohio): mitmed lingvistikavaldkonnad, eri keeled. Suprasegmentaalide üldteooria, eesti keele kvantiteet, kõnesüntees. Esimene kõnesüntesaatoril loodud eestikeelne tekst. Välde on silbi omadus, selle juures oluline rõhulise ja järgmise silbi kestussuhe Fonoloogia põhiprobleemid on prosoodias: välde, rõhk, palatalisatsioon. Kas välde on hääliku silbi, kõnetakti või sõna omadus? Kolmikopositsioon või binaarsed opositsioonid? Neljas välde? Kas eri kvantiteediga eri foneemid (nt pikk ja lühike /a/ on kaks eri foneemi) või üks foneem (nt /a/) ja sellega kaasnev kvantiteet on eraldi prosoodiline foneem; kas häälikuühendid on eri foneemid või foneemikombinatsioonid?
Välted on leksikaalselt distinktiivsed. Välteeristus toimub kõnetakti ulatuses: rõhulise silbi tuuma, lõpu ja järgmise rõhuta silbi tuuma jooksul hüpotees kuulaja võrdleb väldete identifitseerimisel järjestikuste häälikute kestusi takti kahe silbi jooksul; sõnaalguline konsonant ei kanna vältevastandust, küll võib aga selle kestuse järgi otsustada kõnetempo üle; kestuse mõõtmised on näidanud, et välteid iseloomustab rõhulise ja rõhuta silbi teat. kestussuhe. Välted on takti samakestuslikkuse ehk taktiisokroonia poole püüdlevad üksused, s.t on olemas püüe säilitada taktid vältest sõltumatult võimalikult samakestuslikud. 49. Mis on intonatsioon ja miks see on vajalik ning kuidas on võimalik seda kirjeldada? Kõnes esinev helikõrguste muutumine ajas:lausemeloodia e intonatsioon. Häälekurdude võnkumise sagedus, s.t fonatsioon määrab intonatsiooni Prosoodiliste tunnuste vastavus
Arvo Eek: häälikute kvantiteet eri silpides; rõhk; välte, rõhu ja intonatsiooni suhted. Eesti keel tsentraliseeritud keelena. 2008 ,,Eesti keele foneetika I" (sissejuhatus, vokaalide kirjeldus) Ilse Lehiste (Ohio): mitmed lingvistikavaldkonnad, eri keeled. Suprasegmentaalide üldteooria, eesti keele kvantiteet, kõnesüntees. Esimene kõnesüntesaatoril loodud eestikeelne tekst. Välde on silbi omadus, selle juures oluline rõhulise ja järgmise silbi kestussuhe. koli 2:3, kooli 3:2, `kooli 2:1. Välted kujunevad kahest opositsioonist: pikk ja lühike häälik ja pika silbi kaks silbipikkust. Koostöö Eesti foneetikutega. Vältesüsteemi käitumine regilaulus (koos Jaan Rossiga). Küsi- ja väitlausete intonatsioon (Eva Liina Asu-Garcia); prosoodia tajumine (Diana Krull, Stockholm), emotsionaalse kõne akustika ja taju (Rene Altrov, Hille Pajupuu).
annaabi.ee 
