1.2. Sporditreeningu spetsiaalprintsiibid (2 tundi) Suund maksimaalsetele tulemustele, süvendatud spetsialiseerumine ja individualiseerimine. Üldise- ja spetsiaalettevalmistuse ühtsus. Järkjärgulisus ja tendents piirkoormustele. Koormuse dünaamika lainelisus. Treeninguprotsessi tsüklilisus. Treeningu süsteemsus ja variatiivsus. Treeninguefektide pöörduvus. 1.3. Treeningu adaptatsioonilised aspektid (2 tundi) Kiir- ja kestusadaptatsioon. Adaptatiivne valgusüntees kui kestusadaptatsiooni alus. Dominandi printsiip adaptatsioonis. Adaptatsiooniliste muutuste järjestikkus ja heterokronism (eriaegsus). Adaptatsiooniprotsesside faasilisus. Organismi jooksev kohanemisreserv. Adaptatsiooni tüübid – „sprinter“, „staier“, „segatüüp“ ja nende arvestamine treeningus. 1.4. Kiirusvõimed ja nende arendamise metoodika (2 tundi) Kiiruse elementaar- ja komplekssed vormid. Spetsiifilised kiirustöö režiimid –
iseärasused. 9. Milline on valitud spordialal teie maksimaalne koormus? Treening tõstekangiga millel raskus 1KM >85% (1-3x) Nt. lamadessurumine, täiskükk, jõutõmme, rippes küünarvaret kõverdamine lisaraskusega… 10. Milliste tsüklite kaupa ehitatakse üles treeninguprotsess? Mikrotsükkel (nädal) Mesotsükkel (kuu) Makrotsükkel (aasta) TREENINGU ADAPTATSIOONILISED ASPEKTID. 11. Milles seisneb kiir- ja kestusadaptatsiooni erinevus? Üks tekib vahetult pärast treeningärritaja toime algust, teine tekib järk-järgult kõikide treeningmõjutuste kestva ja mitmekordse tegevuse tulemusena. 12. Mis on kestusadaptatsiooni füsioloogiline alus? Suureneb müosiini ja aktiini sisaldus - kontraktiilsed valgud;kasvab mitkondrite mass (energia tootimine); suureneb sarkoplsamaatiline retiikulum ; sünteesitakse puhveromadustega valke 13
Adaptatsioon sporditreeningus on organismi kohanemise protsess väliskeskonna või organismis eneses toimuvate muutustega. Sporditreeningus käsitletakse eelkõige neid adaptatsiooni ilminguid, mis on seotud organismi kohanemisreaktsioonidega vastuseks välis- või sisekeskonna muutuvatele mõjuritele. Need reaktsioonid võivad väljenduda sügavate muutustena sõudjate organismis. Treeningu planeerimises tuleb eristada nii kiiradaptatsiooni (olemuselt suhteliselt ebastabiilne) kui ka kestusadaptatsiooni (olemuselt suhteliselt stabiilne). Kiiradaptatsioon treeningus seisneb organismi funktsionaalsete süsteemide muutustes vahetult pärast kehalise pingutuse sooritamist. Siin võib tuua näiteks treenimata ja treenitud inimese organismi erineva reaktsiooni ühekordsele kehalisele koormusele. Kvantitatiivseks väljenduseks on organite ja süsteemide suhtelise rahuloleku ja võimaliku maksimaalse aktiivsuse erinevus
annaabi.ee 
