1.2. Vähi elutsükkel ( joonis 3) Kasv ja kestumine Vähid saavad kasvada vaid kesta vahetades. Suguküpsed vähid kasvavad üksnes üle 8 kraadise veetemperatuuri juures. Jõevähi II astme vastne on 11 mm pikkune, (aga näiteks signaalvähipoegade pikkus on samas staadiumis umbes 9,6 mm). Vähipoegade pikkus suureneb kestumisel 10-20 % võrra ja kaal 40 %. Esimesel kasvusuvel vahetavad väikesed vähipojad koorikut 11 ööpäeva tagant, kuid kestumiste vahe pikeneb poegade kasvamisega. Vähi kasvukiirus väheneb vananedes, samuti madalal või liiga kõrgel temperatuuril ning liiga suure tiheduse juures. Looduses on samasuvised vähipojad umbes 2 cm pikad (signaalvähi pojad ligikaudu 3 cm). Soojaveelises haudemajas kasvatatud jõevähid on ligikaudu 3 cm pikad (signaalvähid 4 cm). 2 suvised jõevähid on Põhja-Euroopa heades vähiveekogudes 7 (s.h
asendamist täiesti erinevate rakupopulatsioonidega. Putukad kasvavad läbi kestumise, omavad 3 arengumustrit: I Ametaboolne metamorfoos – vastsestaadium puudub, läbitakse otsene areng, peale koorumist omavad ametaboolsed putukad pronümfi staadiumit, omades struktuure, mis aitasid neil munast välja saada. Peale seda staadiumi näeb vastne välja samasugune nagu valmik, kasvab läbi kestumiste. Näiteks: hooghännalised II Hemimetaboolne metamorfoos – lühikest aega on vastne pronümf, peale mida saabub nümfi staadium, mis näeb peaaegu täiskasvanu moodi välja. Iga kestumisega arenevad tiivad, suguorganid ja teised täiskasvanu tunnused, pärast viimast kestumist on putukal tiivad ja ta on suguküps, valmikut nimetatakse ka imago´ks. Näiteks: rohutirtsud
silmad külgedel - monokulaarne nägemine silmad otse binokulaarne nägemine (ühest silmast liiguvad aksonid vastasajupoolkerale) (mõlemast silmast väljuvad aksonid) kolju neuraalharja päritolu kõhr kolju neur.harja päritolu luukude · Putukate metamorfoosi tüübid, näited Vastse kudede kaotamine ja nendest tehakse täiesti uued rakupopulatsioonid. * Ametaboolne metamorfoos kasv toimub ainult läbi kestumiste, munast koorub peaaegu täisk isendi sarnane isend. (hooghännalised) * Hemimetaboolne metamorfoos munast koorub pronümf, kellest mõne kestumise tagajärjel saab nümf, kel kõik kehaosad olemas, kuid mitte täielikult arenenud (rohutirtsud) * Holometaboolne metamorfoos täielik metamorfoos, munast koorub vastne, kes ei näe üldse valmiku moodi välja. Vastne nukk (ei toitu, valmistatakse valmiku keha struktuurid) valmik (liblikad)
histoblastid ja nende funktsioon) Kui kahepaiksete metamorfoos baseerub peamiselt olemasolevate organite ja kudede ümber-kujundamisele, siis enamiku putukate metamorfoos on märksa radikaalsem, siin võib toimuda vastse- staadiumi kudede ja organite täielik lammutamine ja nende asendamine täiesti erinevate rakupopulatsioonidega Putukate vastsed on kaetud kõva ja mitteveniva kitiinist kestaga – kutiikuliga, kasvamiseks kestuvad (vana ära, uus asemele) Kestumiste vahelisi staadiume nimetatakse kasvujärkudeks (ingl instar) Mõnedel putukatel (nt hooghännalised) vastsestaadium sisuliselt puudub Peale koorumist tekkinud pronümf (sarnane täiskasvanud organismiga) läbib kestumistega otsese arengu ehk ametaboolia (moondeta areng) – kasvab kestumistega Osa putukaid (nt rohutirtsud, ritsikad, tsikaadid, prussakad) läbivad astmelise metamorfoosi ehk hemimetaboolia (vaegmoone)
annaabi.ee 
