Kokkuvõte ämblikutest Mulle meeldis see ämblikute näitus väga ja see väga huvitav jutt, mida meile giid veel selle juurde rääkis. MIDA SAIN TEADA : tapikulised 1.Ämblikulised jagunevad põhiliselt kaheks pärisämblikulised 2.Ämblikud peavad kestudes pugema välja väga väikesest august koos jalgade ja kõigi teiste kehale kuuluvatele osadega. 3.Mida suurem on ämblik seda väiksemad on ta silmad ja mida väiksem on ämblik seda suuremad on ta silmad. 4.Kui ämblik kaotab mõne oma jalast või muust kehaosast, siis uuel kestumisel kasvavad talle uued. 5.Ämblikud tunnevad osade karvadega lõhna ja tagakehal paiknevaid karvu võib loopida ämblik oma vaenlase pihta ja need tekitavad ärritust. 6
Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu, 5-osaline sabauim) 5. Kuidas vähid kasvavad? Vähid kasvavad kestudes. 6. Kellest, kuidas vähid toituvad? Taimtoidulised- krill; loomtoidulised- homaar; segatoidulised- jõevähk. 7. Milles seisneb vähkide tähtsus looduses? 1. Loomadele toiduks; 2. toituvad väiksematest loomadest; 3. Puhastavad veekogusid 8. Millised loomarühmad kuuluvad ämblikulaadsete hulka, too näiteid. Skorpionid-…………………….….…………….. ; lestad- tolmulestad,sametlestad, ;puugid- laanepuuk, võsapuuk. 9
Putukate keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Enamik putukaid sigib sugulisel teel, suhteliselt väike osa aga paljuneb viljastamata munadest (nt. lehetäid ja lehevaablased). Mõned liigid sünnitavad elusaid vastseid (nt. lehetäid). Vastavalt sellele, kui põhjaliku moonde peab vastne tegema, et saada valmikuks, jaotatakse putukad: a. Vaegmoondelised vastsed sarnanevad juba munast koorudes valmikuga. Korduvalt kestudes nad kasvavad. Kui vastsele ilmuvad tiivaalged, siis nimetatakse seda järku neidise- ehk nümfifaasiks. Neidise ühe või paarikordse kestumise järel ongi saanud vastsest valmik. b. Täismoone siin on vastne kõigis arengujärkudes valmikust erinev. Arengus esineb nukujärk, kus vastsest saab valmik. Siia alla kuuluvad näiteks mardikalised, kahetiivalised ja liblikad · Vagel. Kärbse vastne on vagel
Need on paksud, kitiinjad, soonestuseta, kehakuju jälgivad jätked, mis asetatakse kehale ja mis on ette nähtud keha kaitseks. Osa liike kasutab neid ka lennul. Nahksed või pärgamentsed, ühtlase paksusega tiivad, kus soonestus säilib, on iseloomulikud sihktiivalistele. Kahetiivalistel on teine tiivapaar muutunud sumistiteks. 53. Täismoone muna, vastne, nukk, valmik. Munast koorub valmikust hoopis erinev vastne, põrnika puhul tõuk, kes jääb selliseks ka kasvades ja kestudes. Kasvu lõppedes moondub vastne liikumatuks nukuks. Nuku kestas tekib tema kehamaterjalist hoopis teistmoodi loom suguküps valmik, kes enam ei kestu. Vaegmoone- muna, vastne, valmik. Vastne võib meenutada valmikut nümf e.neidis. Munast koorumise järel areneb vastne (nümf) iga kestumisega täiskasvanu sarnasemaks. 54. 3 sabaniiti nii vamlikul kui vastsel ainulaadne. Vaegmoondega, vees elava vastse
Praegu ulatub tema levila Lääne-Euroopast Leeduni. Vähid on suurimad liikuvad mageveeselgrootud. Vähi kest e. koorik koosneb peamiselt anorgaanilisest kaltsiumkarbonaadist (CaCO3). See lubjaga tugevdatud kitiinkest kujutab endast välisskeletti, millele kinnituvad lihased. Vähi keha koosneb 19st kokkukasvanud lülist. Pea- ja rinnalülid on ühinenud pearindmikuks, mida katab ühine seljakilp. Lüliline tagakeha e. lakk on painduv ja lõpeb sabauimega. Vähid kasvavad kestudes. Kestumise lähenedes vana koorik pehmeneb, kuna vähid salvestavad temas sisalduva lubja maos asuvatessse vähikividesse. Uus koorik on nahkne ja pehme, ta kõveneb kui vähk siirdab kaltsiumi vähikividest uude kesta. Vähid on võimelised koos kesta vahetusega taastama e. regenereerima ära murdunud jäsemeid. Vähikivides sisalduvast kaltsiumist piisab siiski vaid peamiselt suuosade kõvendamiseks ja kestumise järel vajab vähk lisakaltsiumi keskkonnast. Mida kõrgem on vee
annaabi.ee 
