teiste tunnetega, paneb tegema kõike mis ta ide tahab, katse saavutada oma eesmärke teiste õiguste, soovide ja vajadustega arvestamata. Iroonilised märkused, solvamine, vastutus. Agressiivne inimene arvab, et tema on tähtis 100% ja teised 0%, teiste arvamus ei maksa mittemidagi. Kooli kiusamine. +d saab ennast välja elada,ennast arusaadavaks teha, paneb ennast maksma, teda kardetakse, asjad saavad tehtud, tähelepanu kespunktis. d teised on pahased, inimsuhted on halvad,selline inimene on üksi, sisimas tunneb, ta ei pea endast lugu Alistuv käitumine- nõustumine teistega ning oma õiguste, soovide ja vajaduste tahaplaanile jätmine teised on tähtsad 100%, tema on 0%. Ei tõsta häält, ei vaidle, tagasihoidlik. +d väldib konflikte, paistab hea, tal ei ole vastutust, saab tähelepanu. d ei ole oma arvamust, ei võeta tõsiselt, tast ei peeta lugu, enesehinnang kannatab, tunneb üksildasene, välja jäätuna,
1. Teoreetilised ( filosoofia, matemaatika, füüsika) 2. Praktilised (eetika, poliitika) 3. Loomingulised (kunst ja käsitöö) Loogika-ta tegeles definitsiooniga ja näitas, et sellel on 2 osa: 1. Ta paigutas mingi objekti mingisse suuremasse gruppi, mille tunnused on ka tema omad 2. Ta näitas, et definitsioon peab välja tooma ka erisuse. Ruut on ristkülik, mille küljed on võrdsed. Teadus Aristoteles arvas, et universumi kespunktis on maa. Bioloogias andis ta suure panuse- embrüoloogiale aluse panemine. Uuris hauduvana kana all olnud mune erinevatel aegadel. Ta uuris ka pärilikkuse probleeme Metafüüsika- iga asja paneb maailmas liikuma mingi sisiemine tung saada suuremaks kui ta on. Iga asi on ühelt poolt nii vorm kui mateeria. Uuris liikumist, vaatles seda laiemalt. Loetledes nelja liikumist: 1. Tekkimine ja hääbumine 2. Kasvamine ja kahanemine 3. Aine üleminek teiseks
Kirjutas palju kunstist, eriti arhitektuurist. Tema kirjutised olid väga suure mõjuga mis mõjutas palju kaasaegseid kunstnike. Arendas ka tsentraalperspektiivi teooriaks. Matemaatikas pakkus ta kindlaid matemaatilisi reegleid ja matemaatikat seletas ta kui üldkehtivat õiged proportsioonid on ka jumalikud proportsioonid. Tema arvates oli täiuslik vorm ring ja sellesse mahtuvad kujundid. Ta soosis tsentraalehitisi, kus kogu raskus on kespunktis. Oma ehitiste(kirikute) juures kasutas ta piklikku ehitist, aga samas sai tsentraalehitis renessanssis ideaaliks. Vararenessanssi skulptuur Ghiberti' 1401.a. korraldati uuelaadne üritus, kuulutati välja võistlus, et leida parim kunstnik Firenze toomkiriku ristimiskiriku uste kavandajaks põhjapoolne pronksuks. Võitjaks kuulutati Giberti. Järgneva paarikümne aasta jooksul tegi Giberti 28 kullatud reljeefi (suurel määral gooti mõju all)
annaabi.ee 
