identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, enese võrdlemine teistega, kahtlused, ebakindlus jm. Mis on loomulik selles eas. Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega. Nooremas murdeeas on püsivamad, tavaliselt samasoolised, samaealised, sarnaste sotsiaalmajanduslike teguritega sõbrad. Suur osa ajast vedetakse eakaaslastega. See on oluline tähsus sotsiaalse indetsuse kujunemisel. Kesmises murdeeas tekivad mõlemasoolised kambad. Hiljem vastasoolised sõbrad, tekivad paarid. Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Sel perioodil on vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. Samas murdeealine vajav endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid see annab turvatunde, kuigi proteestitakse nende vastu. Sageli võib olla konflikte täiskasvunetaga, ka eakaalastega. Identiteedi kujundamine: - Kellena end tulevikus ette kujutatakse
eelistab seetõttu rohkem stimuleerivaid olukordi ja Tiina on introvert ning eelistab seetõttu vähem stimuleerivaid olukordi. 4. Ühes Soomes tehtud uurimuses leiti, et ekstravertsuse päritavus 18- 23 aastastel oli 52% ja 24-29 aastastel 44%. Kuidas saaks seletada, et päritavus vanemas grupis on väiksem? Päritavus on vanemas grupis väiksem seetõttu, et päritavus tähendab geneetilise muutlikkuse suhtosa inimeste kesmises erinevuses. Vaimsed võimed 1. Kui inimese vaimne vanus on 12 aastat, aga ta ise on 16 aastane, siis kui suur on tema IQ? Wilhelm Sterni järgi oleks tema IQ 75 2. Miks on vaimsete võimete testis palju küsimusi? Iga üksik ülesanne eraldi võttes ei ole usaldusväärne. 3. Kas küsimus ,,Mis aastal sündis Francis Galton?" mõõdab liikuvat või ladestunud intelligentsust? Ladestunud ehk kristalliseerunud intelligentsust 4
keskkonnast sõltumatute tunnuste erinevuse uurimiseks. 5.2.2. Tsütogeneetiline meetod Mitmed vaimse arengu ja käitumise puuded on tingitud karüotüübi anomaaliatest. Kõige sagedasem on Downi sündroom. Niisugust tüüpi haiguste põhjusi saab selgitada indiviidi karuötüübi mikroskoopilise uurimisega ja demonstreerida fotograafiliselt. 5.3. Päritavuse uurimine Päritavus tähendab geneetilise muutlikkuse suhtosa inimeste kesmises erinevuses. 5.3.1. Kaksikute meetod Kaksikute meetodit saab kasutada nii tunnuste normaalse(pideva) kui ka alternatiivse muutlikkuse(nt terve või haige) päritavuse uurimiseks. Eriti informatiivne on lahuskasvanud ühemunakaksikute andmestik. 5.3.2. Perekonnastatistline meetod See meetod seisneb eri astme sugulaste sarnasuse uurimises. Mida lähedasem sugulus, seda rohkem on genotüüpides ühist päritolu alleele.
annaabi.ee 
