Peale eelneva kultuuri koristamise kaevatakse muld veel kord sügavalt läbi, töödeldakse peeneks, et ei oleks känkraid, tehakse vaokesed sügavusega 4 cm, arvestades tulevast külvi. Peenra kõrgus sõltub mulla tüübist., mida raskem, niiskem muld, seda kõrgem peenra kõrgus 15 – 30 cm. Vajalik on ette valmistada ka muld ja materjal multðimiseks (turvas, kõdumuld, kompost), millega seemneid katta. Need peavad olema kuivad ja neid tuleb hoida aiamajas. Porgandeid on varaseid, keskvalmivaid ja hiliseid sorte. Varaste sortide juurviljad on lühemad ja magusamad kuid nad säilivad halvasti. Hilised sordid on pikad nande saak on tunduvalt kõrgem. Porgand vajab kerget pinnast ei tohi anda värsket sõnnikut, kuna juurviljad lõhenevad. Porgand on küllalt külma taluv taim,seemnete minimaalne idanemistemperatuur on -3--5*C., optimaalne 18-25*C. Tõusmed kannatavad külma kuni -4*C. Porgand on kuivakindel kuid
märgpuhtimiseks. Maxim 200 l + vesi 2,0-5,0 l = 2,2-5,2 l/t. Kulunorm - 200 ml/t seemnete kohta Hind – 0.85 eur/l Kolfogo Super color CS Puhtimiseks. Kulunorm-0.2-0,3 l/ha, 3-5l/t Kordus-1 Hind-135 eur/l Kartuli-lehemädanik (Phytophthora infestans) Ennetatav Elu mitmekesisuse säilitamine ja soodustamine kultuurmaastikes.Kasutada ainult terveid mugulaid ja haiguskindlamad sortid. Ei tohi kasvatada kõrvuti varajasi, keskvalmivaid ja hiliseid sorte. Agrotehnilised Õige külvikord (viljavehldus).Väetamine Füüsikalis-mehaaniline Hoidlatesse paigutamisel eraldada haigestunud mugulad. Biloogiline Ei ole midagi leidnud. Keemiline Ühe või mitmekordne pritsimine 1-2% vaskljubja- või bordoo vedelikuga 800-1000 l/ha. Alustada kohe esimeste haigunähtude ilmumisel. INFINITO 687,5 SC Toimeaine - fluopikoliid 62,5 g/l, propamokarbhüdrokloriid 625 g/l Pritsimine on soovitatav teha ennetavalt, st enne, kui haiguslaigud
-meil on võimalik teha 5-6 karjatamisringi (kõrrelised), valge ristik 4-5 ringi -värske, proteiinirikka rohu (eriti pun ristik) söötmisel tuleb olla ettevaatlik - loomadel võivad tekkida puhitised -segudes peaksid olema ka kõrrelised -lisada ratsiooni kuivainerikkaid söötasid -vältida ristiku söötmist liiga varajases kasvufaasis ja märja ilmaga -varajasi karjamaid (aas-rebasesaba, kerahein) saab kasutama hakata mai I poolel, keskvalmivaid (valge ristik, lutsern) 10-12 päeva hiljem, hiliseid mai lõpus -sobivaim aeg karjatamiseks võrsumise lõpp kõrsumise algus, rohu kõrgus 12-20 cm (alla 10 cm rohus vähe kuivainet) -mais järelkasv 12-14 päeva, juunis 16-18 päeva, juulis-augustis 20-25 päeva, augusti lõpp-september 30- 35 päeva -kui rohi on vahepeal õitsema lastud ei kehti -esimene karjatamisring tuleb lõpetada niipea kui saab alustada teise ringiga