Näited. Diftong on 2 teineteisest laadilt erinevat vokaali, mis kuuluvad ühte silpi. Pearõhulises silbis on eesti keeles 36 diftongi: 26 diftongi omasõnades või vanades laenudes, 10 diftongi võõrsõnades). Väljaspool pearõhulist silpi on ainult ai, ei, ui. Diftong saab olla kas II või III vältes. · Tekkimise järgi: algupärased ja hilistekkelised · Hääldamise kõrguse suuna järgi: tõusvad (ai, õi, au, äi, oi), langevad (ea, oa, ao) ja kesksuunalised (eo). 20. Missugused on eesti keele vokaalfoneemid ja vokaalidega seotud fonoloogilised probleemid? a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Kõrged vokaalid madalduvad. 21. Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele? Konsonandi hääldamisel moodustatakse kõnetrakti ühte kohta kitsus (kas sulg või ahtus). Suus tekitatakse ahtus/sulg, siis moodustatakse sulghäälikud. Sulu tugeva vallandumisega klusiile nimetatakse tugevateks klusiilideks
Keskkõrged vokaalid e ja ö õ ja o Madalad vokaalid ä a Diftongide liigitamine: · Kõrgenevad diftongid keel libiseb ülespoole, diftongi teine komponent on kõrgem kui esimene: saun, täis, sõi, laev. · Madalduvad e. avarduvad diftongid keel libiseb allapoole, diftongi teine komponent on madalam kui esimene: pea, oa, suo, tüö, tie. · Kesksuunalised diftongid keel liigub vokaaldiagrammi tsentri suunas ehk inglise - lõpulised diftongid: ear, poor, air. · Esisuunalised diftongid keele kõrgeim koht liigub hääldamisel ettepoole: uim. · Tagasuunalised diftongid keele kõrgeim koht liigub hääldamisel tahapoole: peo. · Diftongid, mille hääldamise ajal keel ei liigu e. labiaaldiftongid (söe); üks komponent alati primaar-, teine sekundaarvokaal. 21
a, e, i o, u. Pearõhulises silnis esinevad kõik 36 diftongi, väljaspool pearõhulist silpi ainult kolm (ai, ei, ui: aastaid, raamatuid). Diftonge kirjeldatakse keele liikumise alusel. Diftongide liigitus: - kõrgenevad diftongid (keel libiseb ülespoole, diftongi teine komponent on kõrgem kui esimene: saun, täis, sõi, laev) - madalduvad e. avarduvad diftongid (keel libiseb allapoole, diftongi teine komponent on madalam kui esimene: pea, oa, suo, tüö, tie) - kesksuunalised diftongid (keel liigub vokaaldiagrammi tsentri suunas ehk inglise - lõpulised diftongid: ear, poor, air); - esisuunalised diftongid (keele kõrgeim koht liigub hääldamisel ettepoole: uim) - tagasuunalised diftongid (keele kõrgeim koht liigub hääldamisel tahapoole: peo); diftongid, mille hääldamise ajal keel ei liigu e. labiaaldiftongid (söe); üks komponent alati primaar-, teine sekundaarvokaal; intensiivsuse alusel:
annaabi.ee 
