Töötades kunstnikuna erinevates kohtades, liikus kirjanik palju ringi, põhiliselt Eesti, aga ka endise NSVL piires. Peale keskkooli lõpetamist kirjutas Aidi vahel, kui sund peale tuli, siis jälle kuude kaupa mitte. Sel ajal ilmusid tema esimesed luuletused ajakirjades Vikerkaar ja Noorus, samuti andis Eesti Raamat välja tema luuleraamatu ,,Ärge pange tähele" 1990. aasta noorte autorite kassetis. Selle kogu tekstid on kirjutatud 15-18-aastaselt ja vaatamata ühe põlvkonna kesksusele meeldivad need samaealistele noortele praegugi. Aidi Vallik astus 1991. aastal Tartu Ülikoolis eesti keele ja kirjanduse erialale, siis plaanis tulevane kirjanik magistrantuurigi, aga 1992. aastal sõlmitud abielu lõppes ja ta oli sunnitud olema oma 1993. aastal sündinud tütre ainsaks toitjaks ja kasvatajaks, nii et haridustee lõppes 1996. a. bakalaureusekraadiga. Sama aasta suvel ilmus veel teinegi kogumik ,,Videvikus lepatriinulend". Selles kogus on luuletused aastatest 1990 - 1995.
aastal jäi Haapsallu elama. Töötades kunstnikuna erinevates kohtades, liikus kirjanik palju ringi, põhiliselt Eestis. Peale keskkooli lõpetamist kirjutas Aidi Vallik vahel, kui sund peale tuli, siis jälle kuude kaupa mitte. Sel ajal ilmusid tema esimesed luuletused ajakirjades Vikerkaar ja Noorus, samuti andis Eesti Raamat välja tema luuleraamatu ,,Ärge pange tähele" 1990. aasta noorte autorite kassetis. Selle kogu tekstid on kirjutatud 15-18-aastaselt ja vaatamata ühe põlvkonna kesksusele meeldivad need samaealistele noortele praegugi. 4 Aastal 1991. astus ta Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialale. Tema 1992. aastal sõlmitud abielu lagunes ja ta pidi kasvatama oma tütart Marit üksi. Sellepärast lõppes haridustee 1996.a. bakalaureusekraadiga. Alates 1996.a. sügisel hakkas Aidi Vallik õpetajaks Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis ja see meeldis talle
Romantism 19. Sajand Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt 1830.-datel aastatel ja laienes üle Euroopa. Romantis vastandas end klassitsismi mõistuse kesksusele. Ülistatakse intutsiooni, tundeid, kirge. Tekkis mina kultus, eemalduti tegelikusest (unistused, fantaasia, õudused, müstika, surm), need teemad köidsid. Sündis rahvusteadvus. Romantiline muusika. iseloomustus: 19. Sajandil olid käibel samad väljendusvahendid ja vormid, mis klassitsismi ajastul. Klassikalise ja romantilise muusika vahel pole selgid kompositsioonilisi erinevusi. Muutub helilooja mõtlemisviis. Rõhuasetus läks mõistuselt tunnetele. Uuendused muusikas: 1
alusel Organisatsioonid sekkuvad inimese eraellu Igaühel on õigus eraelule ja isiklikule arvamusele 52 Usk kollektiivsetesse otsustesse Usk individuaalsesse otsustamisse Individualism ühiskonnas peab iga liige hoolitsema vaid iseenda ja oma lähedaste eest. Individualistlike kultuuride esindajad on suhteliselt enesekesksed. Inimese identiteet baseerub indiviidile, mina-kesksusele. Lõppeesmärgiks on eneseteostus. Kollektivistlikus ühiskonnas tunnevad inimesed end kuuluvat teatud gruppidesse (sugulased, organisatsioonid), kus toetatakse üksteist ning ollakse grupile lojaalsed. Identiteet baseerub sotsiaalsel ringkonnal. Grupi poolt on olemas kontroll ning inimesed pingutavad, et endast mingit muljet jätta. Kollektivistlikkuse määr mõjutab inimeste mitteverbaalset käitumist. Tomkins leidnud, et individualistlikes kultuurides inimesed naeratavad rohkem.
seoses meie tolle aja džässmuusikutega, kordustrüki sissejuhatuses käsitletakse lühidalt ja väga pealiskaudselt sõjaeelset aega. Siin esineb mitmeid ebatäpsusi nimede kirjutamisel. 1999. aastal ilmus eesti keeles Joosep Sanga tõlkes Joachim E. Berendti ja Günther Hues- manni “Jazziraamat” – üks Euroopas tunnustatumaid džässi ajaloolisi käsitlusi, mis paistab silma oma erapooletusega protsesside jälgimisel vastupidi enamiku USA uurimuste ameerika- kesksusele. Eesti keeles on ilmunud veel V. Ojakääru eesti levimuusika ajalugu käsitlevad kroonikalaadsed “Vaibunud viiside kaja” (2000) ja “Omad viisid võõras väes” (2003). Need raamatud on ulatusliku kogumistöö tulemus, sisaldades suurel hulgal süstematiseeritud fakti- list materjali meie 20. sajandi esimese poole levimuusika ajaloo kohta. Olles keskendunud kogu eesti levimuusika ajaloo talletamisele, leidub siin ka hulgaliselt nimesid ja andmeid, mis