"Trace" kujundasime "Draw Metal Layer" valikus oleva 2D joonestusvahendi abil. "Trace" kihis oleva metallisatsiooni mõõtmed võtsime võrdseks töös nr. 2 optimeeritud filtri metallisatsiooniga (s.t. liinide pikkused, laiused ja vahekaugused võtsime samad, mis on töö nr. 1 lõplikult optimeeritud filtril). Kui kihid said loodud, määrasime "Setup Excitation" abil sisend- ja väljundpordid. "Setup Solutioni" aknas valisime sagedusvahemiku parameetrid: Discrete mood, Start - pääsuriba kesksagedusest 2GHz allapoole (3.4GHz), Stop -pääsuriba kesksagedusest 2GHz ülespoole (7.4GHz). Punktide arvuks võtsime 10 punkti GHz kohta. Lubasime pinnavoolude genereerimise. Muud parameetrid jätsime nii, kuidas olid vaikimisi pandud. Skeemi karakteristikute simuleerimiseks tuli valida päästik "Solve". Karakteristikuid sai näha "Post-process" aknas. Tutvusime erinevate karakteristikute ja väljajaotuste kuvamise võimalustega. Joonis 1. Ribafiltri portide määramine
ja vastuvotmine toimub eri aegadel. FM puhul siis soltuvalt infosignaali amplituudist Nagu ka pildil naha edastavad terminal ja muudetakse tugijaam oma andmed kandevsageduse sagedust. (M ja B) eri aegadel kordamooda. Kui infosignaali amplituud on vaike siis on Signaalide spektrid modulaatori Lõpliku signaali spekter on leitav kasutades valjundsignaali sagedus madalam kesksagedusest Fourier teisendust või Fourier rida. ja kui Ulemises osas on kujutatud siinus signaal infosignaali amplituud on suur siis on modulaatori (vasakul) aeg-vaates valjundsignaali sagedus korgem kesksagedusest. ja paremal sagedus-vaates. Alumises osas on Seda signaali sageduse muutuse suurust kujutatud nimetatakse
alusel kaht heli määratleda autonoomsetena ja mitte üheainsa raginana. Ühe ja sama kriitilise riba piirdesse langevad osahelid teiselt poolt moodustavad just seesugused ragisevad ühendid, mille tämbripanus avaldub teataval kindlal, kergesti äratuntaval viisil. Sellist omadust on nimetatud mitmeti, näiteks kareduseks või raginaks. Tämbrit, mil see omadus puudub, kirjeldatakse tihti pehme, sileda või ümarana. Kriitilise riba laius sõltub tema kesksagedusest. Allpool 500 Hz on kriitiline riba laius pisut vähem kui 100 Hz. Kõrgematel sagedustel moodustab kriitiline riba keskasagedusest umbes 20 %. Niisiis pole kõrgematel sagedustel tegu mitte kindla hertside hulgaga kriitilise riba kohta, vaid kindla sagedusuhtega, mis vastab umbes väiksele tertsile. Kõikesedasilmas pidades on huvitav, kuidas harmooniliste spektri osahelid kriitiliste ribade skaalal jaotuvad. Kui põhitoon asub
Kui mõõdame näiteks: viiteaega, siis on selleks funktsiooniks tavaline korrelatsioonifunktsioon ajas, mis on seda kitsam, mida laiem on signaali specter; sagedust, siis tuuakse sisse korrelatsioonifunktsioon sageduse järgi, mis on analoogne korralatsioonifunktsiooniga ajas, kuid ajalise signaali nihke asemel on siin sageduslik nihe. Selline funktsioon on vaadeldav kui optimaalse filtri väljundsignaali amplituudi muutus sageduse kõrvalehäälestamisel filtri kesksagedusest. Seega on vaja: 1.Viiteaja mõõtmise täpsuse tagamiseks kasutada laiaribalist, lühikese kestvusajaga signaale, 2. Sageduse mõõtmiseks aga kitsaribalist pika kestvusega signaali. 3. Mõlemil juhul tuleb tagada piisav energeetiline signaali/müra suhe vastuvõtjas. Kauguse (viiteaja) mõõtmise parendamisel ilmnevad tehnilise piirid signaali kestvuse vähendamisel
Järelikult on võrdsed ka nende detektorite poolt detekteeritud alalispinged UR1 ja UR2 ja dioode läbivad voolud kompenseeruvad ja koormusel pingelangu ei teki. FM-signaalide sagedus kõigub kesksageduse f0 ümber moduleeriva HS-pinge taktis. Kõikumise ulatus on määratud HS-pinge amplituudiga. Sel juhul muutuvad pingete U2/2 ja –U2/2 vektorite pikkused ja nende suunad nii, et vektorite otsad liiguvad mööda graafikul kujutatud ringjooni. Kui FM-signaali sagedus on kesksagedusest madalam, st. f < f0, siis UVD2 > UVD1. Seega koormust Rk vastassuundades läbivate voolude IVD1 ja IVD2 vahe tekitab koormusel HS-liku pinge. Moduleeriva signaali järgimisel poolperioodil, kui f > f0, on vektor VD1 > VD2 ja koormust läbiv summaarne vool on vastassuunaline. Selgub, et detektori UV sõltub dioodide voolude omavahelisest suhtest (suhtedetektor). Seega muudab suhtedetektor FM-signaali sageduse muutuse kõigepealt pingete U2
annaabi.ee 
